Eesti politsei saab päevas umbes 40 kõnet, kus teatatakse perevägivallast. Tervelt kolmandikul neist juhtudest on kas ohvriks või pealtnägijaks (ja seeläbi samuti ohvriks) laps. Eriti palju esineb perevägivalda pühadeaegsete pidustuste ajal.
Sotsiaalministeerium, siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet ning prokuratuur kutsuvad kõiki Eesti inimesi üles vägivalda märkama ja sellest teada andma.
Tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnul ei ole ohver vägivallatsemises kunagi süüdi - seda on tähtis nii ise teda kui ka kõrvalseisjana ohvrile teadvustada. „Kannatanute abistamisel on väga suur roll lähedastel, naabritel – me kõik saame hädasolijat märgata ja vägivallast teada anda. Eriti oluline on see laste ja eakate puhul, kes ei suuda ise abi paluda või mõista, et toimuv on vale.“
2018. aastal registreeritud perevägivalla juhtumite arv tõusis. See ei tähenda, et perevägivalda oleks varasemast enam. Registreeritud juhtude tõusu on tinginud inimeste teadlikkuse tõus ja ametkondade tihedam koostöö.
Teadlikkuse tõstmise ja tiheda tööga vägivalla vastu jätkab riik ka algaval aastal. 1. jaanuarist alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon numbril 116 006. Ohvrile võimaldatakse kohest emotsionaalset tuge ning julgustust ja nõu edasise abi otsimiseks.
Viimase aasta jooksul testiti Pärnus lähenemist, kus kannatanu asemel eemaldati sündmuskohast (nt viidi kodust ära) hoopis vägivallatseja, kannatanule pakuti aga ööpäevaringselt kohest kriisinõustamist sündmuskohal (nt kodus). 2019. aastal laieneb selline lähenemine ka teistesse Eesti piirkondadesse.
Samal ajal tõuseb 2019. aastal ka naiste tugikeskuste rahastus, mis võimaldab avada Harjumaal ning Ida-Virumaal mõlemas teisegi tugikeskuse. Naiste tugikeskuste kontaktid on leitavad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, sinna oskavad suunata ka politsei ja ohvriabi töötajad.
Perevägivalla puhul on lisaks kiirele reageerimisele ja ohvri abistamisele oluline tegeleda ka vägivallatseja hoiakutega ja käitumisega, et peatada vägivalla jätkumine. Esimest korda oli riigieelarves raha vägivallatsejaga tegelemiseks tänavu, mil sotsiaalkindlustusamet alustas Tallinnas esimese vägivallatsejale suunatud sotsiaalprogrammiga. Tuleval aastal saab lisaraha toel laiendada programmi kättesaadavust ka mujale Eestisse.
Mida teha vägivalda märgates?
- Kui satud ise hätta või kuuled naabrite juurest sõimu, appihüüdeid, näed vägivalla kasutamist, siis helista hädaabinumbril 112. Ise pole mõistlik tüli lahendama asuda – vägivalletseja võib rünnata ka kõrvalist isikut.
- Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Aita tal mõista, et ohver ei ole kunagi vägivallatsemises süüdi.
- Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed. Ohvriabi ja naiste tugikeskuste kontaktid leiad www.palunabi.ee.
- Kui näed hädasolevat last, helista lasteabi numbril 116 111.
- Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi!
Kõige tähtsam on ikkagi vägivalla all kannatajat märgata ja aidata - unustagem iganenud mõtlemine, et teise pere asjadesse ei sobi oma nina pista!
