Pärnus katsetatakse uut lähenemist: perest eemaldatakse vägivallatseja, mitte ohver

Pärnus katsetatakse uut lähenemist: perest eemaldatakse vägivallatseja, mitte ohver

11. Dec 2017, 14:01 Emmede Klubi Emmede Klubi

Perevägivallal on laastav mõju tervele ühiskonnale, sest vägivaldses peres kasvavad lapsed võtavad selle suhtemustri endaga ellu kaasa. Nädal tagasi tutvustati siseministeeriumis uut lähenemist perevägivalla vähendamiseks, kus ohu korral eemaldatakse kodust vägivallatseja, mitte ohver.

Pilootprojekti katsetatakse esialgu Pärnus, detsembrist maini. 

"See on nagu nuputelefonilt nutitelefonile üleminek. Oleme teinud palju – olukord on ühiskonnas teadvustatud, loodud õiguslikud meetmed ja ohvritele turvapaigad. Aga oleme jätnud tähelepanuta selle, et oleme niigi nõrgema poole ehk ohvri viinud veel nõrgemasse positsiooni, eemaldades ta kodust," ütles siseminister Andres Anvelt. "Mitmes riigis juba praktiseeritakse seda, et viiakse tülinorija kodust ära. Samuti pole me varem tegelenud süsteemselt vägivallatsejaga, et aidata tal endal leida väljapääs oma vägivallamustrist," sõnas Anvelt.

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõuniku Airi Mitendorfi sõnul on perevägivald väga mitmetahuline probleem, mille ennetamine ja tõkestamine eeldab eri asutuste läbimõeldud koostööd. "Projekti keskne idee on muuta mõtteviisi ning rõhutada, et lähisuhtevägivallas peab alati vastutuse võtma vägivallatseja, mitte kannatanu. Pikka aega kestnud vägivald pärsib inimese võimet abi küsida. Seetõttu peab kannatanu saama kaitset ja tuge nii, et ta ei peaks ise abi otsima, vaid spetsialistid suunavad ta õigete teenusteni," lisas ta.

Uut lähenemist katsetatakse kõigepealt Pärnus alates detsembrist kuni tuleva aasta märtsi lõpuni. Pilootprojektiga selgitatakse välja, kuidas tagada parim kaitse vägivalla all kannatanutele ja kas selleks on vaja muuta õiguslikku regulatsiooni või politsei, kohaliku omavalitsuse, ohvriabi ja teiste abiorganisatsioonide tööpraktikat.

Siseminister Andres Anvelt märkis, et eksivad need, kes lähisuhtevägivalda pere siseasjaks peavad. "Vägivaldsed lähisuhted on väärastunud suhtekommunikatsioon, mille lapsed endaga ellu kaasa võtavad. See tekitab vägivallaringi, mis avaldub koolis, tänaval, mõjutab meie lapsi ja võib pimedas kangialuses sõna otseses mõttes meile vastu vahtimist anda."

Eelmisel aastal moodustas perevägivald kõikidest vägivallakuritegudest enam kui kolmandiku (39%). Toona registreeriti hinnanguliselt 3017 perevägivallakuritegu, mida on 20 võrra rohkem kui aasta varem.

 

Mida Sina arvad: kas vägivalla või selle ohu korral peaks ohver pöörduma turvakodusse, või peaks ohver saama oma koju jääda ning eemaldada tuleks vägivallatseja?

EiOskaArvata EiOskaArvata 11. Dec 2017, 22:26

Kui ma veel laps olin siis meil kasuisa põgenes ise kodust hetkeks kyi politsei tuli. St tihti peale seda kui kasuisa ema lõi, põgenes ta kohe naabrite juurde sest teadis et meie lapsed kutsune abi. Aga alati kuulati mure ära anti esmaabi ja öeldi et politseil pole õigust naabrite juurest teda ära viia. Nii see kestis pikki aastaid kuni ema lõpuks kuidagi suutis ta nn välja kirjutada meie korterist. Et võiks natuke rohkem toetada kannatajat kuidas saada vägivallatseja minema saata. Ma arvan et lapsena, kui me oleks pidanud kusagile turvakodusse minema oleks see palju rohkem meie mõttemaailma sassi löönud. Mina olen selle uue süsteemi poolt.