Oma laste ja kodu eest hoolitsemine pole sugugi kõigi meeste jaoks igapäevane tegevus.
Statitikaamet võrdles möödunud nädalal oma blogis Eesti naiste ja meeste elu teiste Euroopa riikide naiste ja meeste eludega. Nagu arvata võis, näitab statistika, et laste ja majapidamistööde eest hoolitsemine on jätkuvalt esmajoones naiste pärusmaa. Kuid Eesti mehed on siiski tublimad kui Euroopa mehed keskmiselt!
Alaealiste lastega Eesti elanikest tegeleb iga päev oma laste eest hoolitsemise ja/või nende õpetamisega 93 protsenti naistest ja 74 protsenti meestest. Kõige suurem on sooline erinevus Kreekas, kus naistest tegeleb iga päev oma lastega 95%, meestest ainult 53%. Parim seis on Rootsis, kus igapäevaselt tegeleb oma lastega 96% naistest ja 90% meestest. Euroopa keskmised on 92% naistest ja 68% meestest.
Süüa ja majapidamistöid teevad igapäevaselt 76% Eesti naistest ja 47% meestest. Kuigi naiste ja meeste vaheline erinevus on suur, on see üks EL-i väiksemaid. EL-is keskmiselt tegi iga päev süüa või majapidamistöid 79% naistest ja 34% meestest. Kõige suuremad erinevused naiste ja meeste vahel olid Kreekas, kus majapidamisele aitab igapäevaselt kaasa ainult 16% meestest, aga 85% naistest. Parim on seis taas Rootsis, kus kodutöid teeb iga päev 74% naistest ja 56% meestest.
Noorena on mehi rohkem, vanana naisi
Eesti naiste oodatav eluiga oli 2015. aastal 82 ja meeste oodatav eluiga 73 aastat, mis teeb eluea erinevuseks üheksa aastat. Võrreldes Euroopa Liidu (EL) keskmisega (naistel 83 ja meestel 78 aastat) oli meie naiste oodatav eluiga umbes aasta võrra madalam, meestel aga pea viis aastat madalam.
Pikema eluea tõttu on naisi Eestis rohkem kui mehi. 2016. aastal oli erinevus 13% ehk iga 100 mehe kohta oli 113 naist. Naiste ülekaal oli sellest suurem ainult Lätis (18%) ja Leedus (17%). Kui noorte inimeste seas on mehi rohkem, siis vanurite seas on mehi suisa poole vähem. Noori mehi on Eestis 5% rohkem kui noori naisi. Üle 65-aastaste seas on aga naisi pea 50% rohkem.
Miks Eesti meeste eluiga nii lühike on? Üks põhjus on see, et Eesti mehed on ühed agaramad suitsetajad EL-is. 2014. aastal suitsetas Eestis iga päev iga kolmas vähemalt 18-aastane mees (34%), EL-is keskmiselt aga iga neljas samas vanuses mees (24%). Eesti naiste hulgas oli igapäevaseid suitsetajaid sama palju kui EL-is keskmiselt (16%).
Mehed on haritud küll, aga naised on väga haritud
Eesti paistab EL-is silma naiste kõrge haridustaseme ning meeste ja naiste vaheliste hariduslike erinevustega. 2016. aastal oli peaaegu pooltel (48%) Eesti 25–64-aastastest naistest kolmanda taseme haridus ja alla 8% oli piirdunud esimese taseme haridusega. EL-is keskmiselt on kolmanda taseme haridusega naisi 33% ja esimese taseme haridusega naisi 23%.
Eesti meestest on kolmanda taseme haridus 29%-l. Võrreldes Eesti naistega tundub selline näitaja väike, aga meeste arvestuses on see võrdne EL-i keskmisega, mis on samuti 29%. Kõige madalamat ehk esimese taseme haridust esineb Eesti meestel vähem kui EL-is keskmiselt (Eestis 14%, EL-is 23%).
Seega ei ole Eesti naiste ja meeste haridustasemete suur erinevus tingitud mitte meeste madalast haridustasemest, vaid naiste väga kõrgest haridustasemest.
Eestlased on usinad töötajad
Nii Eesti naiste kui ka meeste tööhõive määr on üle EL-i keskmise: naistel 69% ja meestel 76%. Kusjuures naiste ja meeste vahe seisneb Eestis vaid laste olemasolus. Kui vaadata neid Eesti inimesi, kellel pole lapsi, on statistika sisuliselt sama - tööl käib 77 protsenti naistest ja 76 protsenti meestest. Kusjuures Eesti lastetud naised on Euroopa töökaimad.
Laste olemasolul tekivad Eesti naiste ja meeste tööturul osalusse erinevused. Lastega 15–64-aastaste meeste tööhõive määr on olenemata laste arvust üle 90%, aga naiste tööhõive määr langeb laste arvu kasvades: ühe lapse korral on see 74%, kahe lapse korral 71% ja vähemalt kolme lapse korral 60%.
Lapsevanemate tööhõive seisukohast on väga oluline, kuivõrd paindlikud on töötamise võimalused. Meie naised teevad märksa harvemini osaajaga tööd kui paljudes teistes riikides - Eestis töötas osalise tööajaga 13% töötavatest naistest, EL-is keskmiselt aga 32%.
Kas sinu kaaslane hoolitseb oma laste eest iga päev? Kas ta osaleb iga päev majapidamistöödes või toiduvalmistamises?
