Naistearstid: abordipiirangud ohustavad naiste tervist ja õiguseid

Naistearstid: abordipiirangud ohustavad naiste tervist ja õiguseid

18. Mar 17:53 Emmede Klubi Emmede Klubi

Eesti naistearstide selts näeb seksuaalhariduse kärpimises ja abordi kättesaadavuse piiramises ohtu rahva reproduktiivtervisele ja naiste õigusele oma tervise eest otsustada.

Kuna tulevane tõenäoline valitsuserakond EKRE on näidanud üles soovi piirata Eestis abordi kättesaadavust, tegid murelikud naistearstid täna avaliku pöördumise peaministri Jüri Ratase poole.

Arstid kirjutavad, et taasiseseisvunud Eestis on abortide arv järjekindlalt ja kordades vähenenud. Praeguseks on Eesti abortide vähesusega maailmas esirinnas. Samal ajal on meie noored ühed tublimad kaitsevahendite kasutajad. Oleme madalaima emade ja vastsündinute suremusega maailma riikide seas. 

Sellise edu on taganud tugev seksuaalharidus koolis ja seksuaaltervise teenuste hea kättesaadavus (sh ka liberaalne abordipoliitika on maailmas tunnustatud naiste tervise ja elu tagamise vahend). Nüüd tunnetavad aga arstid ohtu just neile väärtustele, sest võimalik tulevane valitsuserakond on näidanud üles huvi nii abordi kättesaadavuse piiramise kui ka seksuaalhariduse kärpimise vastu. 

Samal teemal võttis eile sõna ka näitleja Mirtel Pohla, kes kirjutab sotsiaalmeedias, et naiste kehasid puudutavates otsustes peaksid rääkima naised.
 

Eesti naistearstide seltsi juhatuse avalik pöördumine täismahus:

Olles mures Eesti inimeste, eriti naiste seksuaal- ja reproduktiivõiguste pärast soovime öelda järgnevat:

Ajavahemikul 1992-2016 on nii abortide üldarv kui ka abortide arv 1000 viljakas eas naise kohta pidevalt ja märkimisväärselt vähenenud. Kui 1992. aastal teostati Eestis 25 803 aborti, siis 2017. aastal 4017. Kui 1992. aastal oli 1000 fertiilses eas naise kohta 69,6 aborti, siis 2017. aastal oli see näitaja 14,0. Vaid mõnes üksikus riigis, kus vastavaid andmeid kogutakse, on näitaja veel madalam, näiteks Soomes, Taanis, Norras, Islandil.

Väärib rõhutamist, et Eesti teismelised ja noored kasutavad kaitsevahendeid sagedamini kui enamik nende Euroopa eakaaslasi; teismeliste raseduste arv Eestis on viimase kümne aastaga läbi teinud kõige kiirema languse kogu maailmas, HIV levik teismeliste ja noorte seas on peatatud. Peamised edu võtmed on olnud kohustuslik kooli seksuaalharidus ja kättesaadavad tervishoiuteenused, sh noorte vajadusi arvestavad madala lävega seksuaaltervise teenused.

Eesti on maailma madalaima ema- ja vastsündinute suremusega riikide seas. Ja lõpuks, sündimus Eestis on suurenenud ja Euroopa keskmisel tasemel. Madal sündimus esineb reeglina riikides, kus naiste reproduktiivõigusi piiratakse, näiteks Maltas, Poolas ja Ungaris.

Tänu sihikindlatele ja järjepidevatele otsustele hariduse ja tervishoiu vallas on Eestis pärast iseseisvuse taastamist saavutatud seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajad, mis on eeskujuks kogu maailmale.

Eesti naistearstide selts ei saa lubada saavutatud positiivsete trendide tagasipöördumist.

ÜRO inimõiguste deklaratsioon määrab, et igaühel on õigus tervisele, arstiabile ning autonoomiale iseenda tervist, sealhulgas seksuaal- ning reproduktiivtervist puudutavate otsuste tegemisel. Liberaalne abordipoliitika on iseseisev naiste tervise ja elu tagamise vahend.

Eesti naistearstide selts seisab jätkuvalt selle eest, et oleks tagatud tasuta tervishoiuteenuseid kõigile rasedatele ja sünnitajatele; seksuaal- ja reproduktiivõigused, sh õigus teha pereplaneerimise valikuid ilma riigi sekkumiseta; ligipääs seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, sh noortele; seksuaalhariduse jätkumine riiklikus õppekavas; pere- ja seksuaalvägivalla üleelanute abistamine; seksuaalvähemuste kaitse.

Siiani on Eestis tervishoiupoliitilised otsused olnud kooskõlas tõenduspõhise meditsiiniga ja arvestanud inimõigustega. Näeme selget ohtu Eesti inimeste reproduktiivtervisele poliitiliste vaadete kaasamisel tervishoidu ja haridust puudutavatesse otsustesse, nt abordi kättesaadavuse piiramisse, seksuaalhariduse kärpimisse, noortele sobivate seksuaaltervise teenuste piiramisse - laiemalt kõigi Eesti inimeste, kuid eriti naiste õiguste piiramisse.

 

Kas Sina oled Eesti praeguse abordipoliitikaga päri või leiad, et seda tuleks muuta?