Andmed viitavad, et ka Eesti ülikoolide akadeemiliste töötajate seas lasub suurem osa laste eest hoolitsemisega seotud koormusest naiste õlul. Ometi jääb kõrghariduse ja teaduse vallas tegutsevate naiste seas emaduslõiv siiski väiksemaks kui ühiskonnas tervikuna.
Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate andmetest tuleb selgelt välja, et lastega on nii vanemapuhkusel kui ka hoolduslehelpigem naised, vahendab ERR. Perekohustused on ka peamine põhjus, miks naiste akadeemiline karjäär ei edene sama kiiresti nagu meestel. Sellega kaasneb ka palgalõhe.
Akadeemilisi töötajaid puudutavad andmed peegeldavad ühiskonna laiemaid suundumusi.
Eestis on võrreldes ülejäänud maailmaga üsna pikk ja helde vanemapuhkus ja -hüvitis, kuid soolisele võrdõiguslikkusele see kuigi palju kaasa ei aita, sest karjääripause teevad peamiselt naised. Seda ei ole parandanud ka mitmesugused sammud, mis oleksid olnud justkui mõeldud abistamaks.
Kui vanemapuhkuse ajal oma karjääriga vaikselt jätkamiseks võimaldati vanemapuhkuse kõrvalt ka töise tulu teenimine, tekitas see hoopis olukorra, kus vanemapuhkusel on küll üha enam isad, kuid seda vaid fiktiivselt, sest nende saadav vanemahüvitis on suurem. Tegelikkuses teevad isad siiski tööd edasi ja emad jäävad siis vanemapuhkuse asemel hoopis niisama koduseks, kaotades sellega ka sotsiaalsed hüved nagu töökoha säilimine, pensioni kogumine jms.
Võrdluseks: Soomes soodustatakse samuti isade võrdsemat lapsega koju jäämist, ent seda tehes tuleb ka tõepoolest lapsega kodus olla, kuigi palju töötada selle kõrvalt ilma hüvitise vähenemiseta ei või.