Munajuhade sulgemine – kellele, miks ja kuidas?

Munajuhade sulgemine – kellele, miks ja kuidas?

04. Mar 2021, 16:30 Emmede Klubi Emmede Klubi

Kui naine on sünnitanud vähemalt kolm last või on vähemalt 35 aastat vana ja ei soovi enam  sünnitada, võib kaaluda rasestumisvastase vahendina pikaajalist lõplikku lahendust – steriliseerimist. Naise munajuhad lõigatakse läbi, nii et munarakk ja spermatosoid ei saa enam kohtuda.

Mida naise steriliseerimine endast kujutab ja mida kaasa toob, selgitavad Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearstid.

Kes saavad end steriliseerida?

Eestis reguleerib steriliseerimist "Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus" (25.11.1998). Steriliseerimine on lubatud neile, kellel on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

  • Naisel on vähemalt kolm last
  • Naine on vanem kui 35-aastane
  • Rasedus on naise tervisele ohtlik
  • Naine ei saa vastunäidustuste tõttu kasutada ühtegi muud rasestumisvastast vahendit
  • Naisel on oht saada raske vaimse või kehalise tervisekahjustusega laps
  • Naise enda terviseseisund takistaks lapse kasvatamist

Kui vähemalt üks neist tingimustest on täidetud, tuleb pöörduda sooviga naistearsti poole ja arutada see koos läbi. Steriliseerimist tehakse ainult naise enda soovil! 

Kui naine soovib steriliseerimist, siis ta kinnitab seda oma allkirjaga. Pärast esmast sooviavaldust tuleb kuu aega oodata. Kui soov on ühe kuu pärast jätkuvalt kindel, saab toimuda steriliseerimise operatsioon. Tuleb arvestada, see on lõplik otsus, mis peab olema väga läbimõeldud ja põhjalikult kaalutletud.

Operatsiooni ajal

Operatsioon toimub haiglas üldnarkoosis laparoskoopia teel.

Naise kõhunahale tehakse kolm väikest lõiget: 1 cm pikkune lõige nabarõnga lähedale ja kaks 0,5 cm pikkust lõiget alakõhule. Esmalt täidetakse kõhuõõs süsihappegaasiga läbi spetsiaalse õhunõela. Gaas tõstab kõhu eesseina siseorganitest kõrgemale, et kõhukoopas oleks hea nähtavus ja piisavalt ruumi instrumentide kasutamiseks. Seejärel viiakse pikema lõike kaudu kõhuõõnde laparoskoop – valgusallikaga varustatud toru, mille kaudu näeb kõhuõõnes paiknevaid siseorganeid. Kahe väiksema lõike kaudu viiakse kõhuõõnde instrumendid, mille abil lõigatakse munajuhad läbi. Operatsioon kestab tavaliselt 20- 30 minutit.

Pärast operatsiooni

Pärast operatsiooni on naine günekoloogia osakonnas jälgimisel. Koju lubatakse tavaliselt operatsioonile järgneval päeval, vahel ka samal päeval. 

Laparoskoopilise operatsiooni järgselt esineb küllalt sageli kõhuvalu, valu õlgades ja kaelas, mis mööduvad 2-3 päeva jooksul. Valu korral antakse pärast operatsiooni valuvaigisteid, mida saab vajadusel tarvitada ka kodus.

5-7 päeva pärast operatsiooni on vajalik haavaniitide eemaldamine, mida võib teha perearsti või naistearsti juures vastavalt kokkuleppele. 

Nädala jooksul võib esineda määrivat voolust või veritsust tupest. Sellel ajal ei ole seksuaalelu lubatud. Samuti nädala jooksul on soovitatav vältida raskuste (üle 5-6 kg) tõstmist ja rasket füüsilist tööd. 

Kui naine soovib, võib ta haiglas oleku ja järgnevate päevade jooksul olla haiguslehel.

Nii nagu iga operatsiooniga, võib ka steriliseerimisega tekkida tüsistusi: kõhusisene verejooks, tromboos (veresoone ummistumine verehüübega), emboolia (veresoone sulgumine gaasimulliga), naaberorganite (soolte, kusepõie, veresoonte) vigastusi. Tüsistusi esineb õnneks harva. Nende tekkimise riski saab vähendada, kui enne operatsiooni arsti infomeerida oma kaasnevatest haigustest ja kasutatavatest ravimitest.

Mis saab edasi?

Paljud naised loodavad, et steriliseerimisega lõpevad ka menstruatsioonid. Teised jällegi arvavad, et algab enneaegne menopaus. Kumbki neist müütidest ei vasta tõele. 

Munasarjades jätkub naissuguhormoonide tootmine ja munarakkude küpsemine endisel moel. Jätkuvad ka emaka limaskesta tsüklilised muutused ning seega ka menstruatsioon. Vahe on vaid selles, et munarakk ei saa munasarjast vabanedes enam munajuhas spermarakuga kohtuda, sest munajuha on läbilõigatud. Seetõttu ei muuda steriliseerimine naise menstruatsioonitsükli ega seksuaalelu juures enamasti midagi, ära jääb vaid rasestumine.

Küll aga võib tsükli kestus või menstruaalvere hulk muutuda sellisel juhul, kui naine kasutas enne steriliseerimist hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja nüüd loobub neist. Sellisel juhul pole aga muutuste põhjuseks mitte steriliseerimine ise, vaid hormoonidest loobumine. 

Steriliseerimise tagasipööramine

Oma kulul on võimalik läbida ka steriliseerimise tagasipööramise operatsioon, kus munajuhad taas ühendatakse. Eestis teostab seda protseduuri Elite kliinik. See on siiski keeruline ja kallis protseduur, mis ei pruugi alati olla võimalik või õnnestuda. Steriliseerimisest tuleks mõelda kui lõplikust otsusest, mida teha ainult pärast väga põhjalikku kaalumist.