Statistika näitab, et umbes pooled lapsevanemad lähevad lahku. Üks põhjus võib olla see, et inimestel on armastusele ebarealistlikud ootused - arvatakse, et kui teine inimene on "see õige", siis suhe püsib. Kuid võib-olla on armastus hoopis valik - otsus selle nimel teadlikult pingutada, et suhe püsiks?
Mida siis armastavas suhtes olemine ikkagi tähendab? Ja kuidas sellist suhet hoida? Kirjutab perenõustaja Gea Grigorjev.
Armastus võib alata tuhandel erineval viisil - kiirest pilgust, sosinast, naeratusest, komplimendist või solvangust. See võib jätkuda kallistuste ning suudlustega või kulmukortsutuste ja tülidega. Armastus võib lõppeda vaikuse ja kurbusega, frustratsiooni ja vihaga, pisarate kuid vahel isegi rõõmu ning naeratuste saatel. See võib kesta tunde või päevi, pidada vastu aastaid või jätkuda isegi peale ühe partneri surma. Armastus on midagi, mida me pingsalt otsime või ootame, et see ise meid leiaks. See võib olla meie päästja või osutuda hoopis hukatuseks. Selle olemasolu võib meid joovastusse viia ning puudumine tekitada tunde, et oleme üdini hüljatud.
Viimased kuud on pannud harjumuspärase elu- ja suhtekorralduse paljude perede ning paaride jaoks tugevasti proovile. Hetkel ei hoia me distantsi paljuski mitte ainult teiste inimestega vaid ka kohtadega, kus oleme harjunud käima ning tegevustega, millega oleme seotud olnud. Paariterapeut Esther Perel ütleb, et inimese olemuse erinevad osad on enamasti tugevasti seotud füüsiliste paikadega, kus erinevad tegevused aset leiavad - kodu, teekond tööle, kontor, kool, baar, jõusaal jne. Isegi need inimesed, kes on harjunud kodust töötama, käivad ju tavaliselt väljas. Nõnda on võimaluseta vabalt ringi liikuda väga keeruline erinevatele tegevustele ümber häälestuda, tekitada uusi rutiine ning seada piire. Teiselt poolt tekitab selline olukord hea võimaluse vaadata üle see, mida tegelikult tähtsaks peetakse, leida uusi viise, kuidas suhelda, saada paremini aimu iseendast, võtta kõike pisut rahulikumalt ja hoolitseda tähelepanelikumalt enda ning teiste eest.
Praegu ei ole oluline mitte ainult hoida oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist, vaid olla loov ning kasutada võimalust luua selgeid muutusi ka oma suhetes.
Armastus ei ole paarisuhtes kunagi püsiv ja ühetaoline. Kui tahame, et armastus kestaks, peame harjuma pöörama tähelepanu ja kohanduma vastavalt sellele, kuidas emotsionaalse seotuse hoidmise jaoks parajasti tarvis on. Aeg-ajalt teineteisest mööda rääkida on täiesti normaalne, vältimatu. See, mis loeb, on see kas suudame need väiksed sideme katkemise hetked omavahel parandada ning taas teineteisele häälestuda. Suhte stabiilsus ei sõltu mitte suurte kärisemiste parandamisest vaid kogu aeg pisikeste rebenditega toimetamisest.
Psühhoterapeut Sue Johnson toob välja, et turvalisel armastaval suhtel on kolm olulist omadust:
- Teineteisele pakutakse tähelepanu ning ollakse emotsionaalselt avatud ja vastuvõtlik sellele, mida kaaslane ütleb.
- Aktsepteeritakse teineteise vajadusi ning hirme ja pakutakse omavahel hoolitsust ning tuge.
- Ollakse teineteise jaoks emotsionaalselt “kohal”.
Paarisuhe on nagu tants - kui üks koperdab, siis on vaja pisut aega, et ta taas õige sammu kätte saaks. Oluline on aga see, et ta peab proovima õiget sammu saada. Kui paus jääb liiga pikaks, tekib teisel partneril tunne, et enam ei soovita üldse tantsida. Nii võib eemaletõmbumine paarisuhtes olla suhtele hävitav. Eemaletõmbumisest veelgi laastavam on nö seina ette ehitamine, olles täiesti vait ning kättesaamatu. Armastavas ja seotud suhtes olemise üks rusikareegleid on, et igasugune reaktsioon on parem kui mitte üldse reageerimine. Kui üks tantsupartner põrandat lahkub, ei ole tantsu enam olemas. Nõuanne “kui midagi head öelda ei ole, ära parem ütlegi midagi” on halvim suhtenõu, mis saab anda.
See, kuidas me oma partnerit näeme ning mis tähendusi tema käitumisele anname, on mõjutatud sellest, kas tunneme ennast temaga emotsionaalset lähedasena. Uuringud näitavad, et suhte sidemete kärisemine saab enamasti alguse just nimelt emotsionaalse toe puudumisest. Suhtestressi ennustab eriti hästi probleemi pisendamine, tunnetest rääkimise olulisuse vähetähtsustamine, mitte abistavate või kiiruga antud nõuannete jagamine ja partneri sundimine oma nõuandeid järgima. Tervislikus ja pikaaegses suhtes on olulisim positiivse toe andmine, kinnitamine, et partner on armastatud, hinnatud ning tuleb ise oma eluga toime.
Positiivse, intiimse ja toetava suhtluse puudumine on nagu viirus, mis hakkab paarisuhet nõrgestama ning konfliktid on kui põletik, mis viirusest tingituna tekib - see on katse lahendada ebameeldivat olukorda, kus partner ei ole emotsionaalselt kohal. Tekivad negatiivsed ja mitte toimivad käitumismustrid (nagu näiteks nõudmine, millele teine vastab eemaletõmbumisega) ja kriitika. Paarisuhete uurimisele keskendunud psühholoog John Gottman ütleb, et paarisuhtes ei ole olemas sellist asja nagu konstruktiivne kriitika. Kõik kriitika on valuline. Kriitika, mis tuleb meie armastatutelt paneb peas helisema ohukellukese ja vallandab hirmu, et meid hüljatakse ning jäetakse maha. Kriitika garanteerib, et partner muutub hirmunuks ning ei kuule enam teise edastatavat sõnumit, hakkab end kaitsma ning proovib taanduda.
Paariterapeut Perel, kes räägib ise üheksat keelt, on oma kogemusel õppinud, kui oluline on iga uue keele omandamisel harjutada põhilisi tegusõnasid. Ta toob välja neist seitse peamist, mida peab samavõrra oluliseks nii uue keele kui ka armastuse keele harjutamisel:
- Küsima
- Võtma
- Vastu võtma
- Andma
- Jagama
- Keelduma
- Ette kujutama / mängima
Perel ütleb, et lastena neid tegusõnu õppides saavad osad neist selgemaks kui teised. Täiskasvanuks saades saavad need sõnad osaks meie kaitsemehhanismidest ja ellujäämise strateegiatest - osaks meie tugevustest ja nõrkustest. Niiet kui tahta kaasageset õppetundi selle kohta, kuidas oleme õppinud armastama, soovitab Perel vaadata üle just need tegusõnad ja küsida endalt: millist nendest sõnadest kasutan oma suhtes enim? Milline tunnen, et on minu nõrk koht? Millise kasutamist oleksin valmis järgmise kuu jooksul oma suhtes teadlikult harjutama?
Artikkel on koostatud inspireerituna Dr Sue Johnsoni raamatust “Armastuse tähendus” ning paariterapeut Esther Pereli blogipostitusest “7 tegusõna, mis kujundavad viisi, kuidas me armastame”.
