Kõigil vanematel on veidi erinev lähenemine lapse kasvatamisele. Laias laastus saab aga kasvatusstiilid jagada nelja rühma: autoriteetne, autoritaarne, järeleandlik ja mittepühendunud. Siseministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi veebileht tarkvanem.ee tutvustab neid kasvatusstiile ja nende mõju lapsele ning võimaldab hinnata, millist vanemlusstiili viljeled sina!
Autoriteetne
Autoriteetne vanem on lapse suhtes nõudlik, kuid samal ajal kuulab last ning leiab tasakaalu enda ja lapse vajaduste vahel. Ta kasutab distsipliini, kuid ei karista last. Sõlmib lapsega kokkuleppeid, jälgib nendest kinnipidamist ja selgitab lapsele, millised on kokkulepete eiramise tagajärjed.
Perekonnas, kus kasutatakse autoriteetset kasvatusstiili, austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi. Oluliseks peetakse lapse ja vanema vahelist kokkulepetel põhinevat suhet. Lapsel on kergem nõudmistest ja käitumisreeglitest kinni pidada, kui ta on kaasatud perekonna otsustesse, tema seisukohti on küsitud ning nendega võimaluste piires ka arvestatakse. Vanema ülesandeks on seada lapsele piire, mis arvestavad lapse vajaduste, huvide, arvamuste ja isikupäraga. Oluliseks peetakse sotsiaalsete väärtuste kasvatamist.
Seda peetakse teadusuuringute kohaselt kõige tõhusamaks vanemlusstiiliks. Uuringud näitavad, et autoriteetne kasvatusstiil kaitseb kõige enam paljude riskikäitumiste (nt uimastite tarvitamine) eest.
Autoriteetse vanema laps on rahulolev, kõrge enesekontrolliga, heade sotsiaalsete oskustega, enesekindel oma võimetes õppida uusi asju, vähesema riskikäitumisega. Autoriteetse vanema laps on hea kohaneja ja suudab ennast motiveerida – tal läheb koolis enamasti hästi. Ta suudab luua ja hoida lähedasi sõprussuhteid ning järgida ka autoriteeti.
Kui nõustud nende väidetega?
- Sinu lapsel on kindlad päevarutiinid (nt magamaminekuaeg) ja laps teab, millised on kodused reeglid.
- Oled lapsele reegleid selgitanud ja laps mõistab, millised võivad olla tagajärjed, kui ta ei pea nendest kinni.
- Su laps teab, millised on temale seatud ootused ning need arvestavad lapse oskusi ja võimeid.
- Suhtled oma lapsega avatult ning ta saab sinuga rääkida kõigest, kartmata arvustamist ja hinnanguid.
- Võtad kuulda nii enda kui ka lapse vajadusi ja püüad leida tasakaalu nende vahel.
Autoritaarne
Autoritaarset kasvatusstiili kasutav vanem on tugeva distsipliini, kuid madala toetusega. Ta on range ja karm. Lapsele seatud reeglid on paigas ja nende rikkumine võib kaasa tuua karistuse. Laps kuuletub peamiselt hirmutunde tõttu.
Tema nõudmised lapsele ei pruugi olla eakohased, ta peab õigeks, et laps allub talle ja ainult tema teab, mida laps vajab, ta ei selgita lapsele, miks reeglid on head – asjad lihtsalt on nii ja punkt, ta kasutab lapse kuuletuma saamiseks karistusi (ebamugavust või valu).
Autoritaarse vanema laps on enamasti kuulekas ja tal läheb koolis hästi, kuid ta ei tunne oma vanemate tuge ega julge nende poole probleemidega pöörduda. Ta on rahulolematum, ärevam, kehvemate suhtlusoskustega, vähem loo, passiivsem, kinnisem, madalama enesehinnanguga. Uuringud näitavad, et karistuste kasutamine võib pärssida aju arengut. Kehaline karistamine võib viia käitumisprobleemideni, sh võib laps hakata ka ise teiste suhtes vägivaldsust üles näitama.
Kas nõustud nende väidetega?
- Sinu kodus kehtivad ranged reeglid, mida tuleb täita kõikidel pereliikmetel.
- Sa pead õigeks ise otsustada, mis on lapse jaoks vajalik.
- Karistad või ähvardad last karistusega, kui laps ei järgi kokkulepitud reegleid.
- Oled pigem reserveeritud ega näita lapsele oma tundeid.
- Sa ei näe vajadust selgitada lapsele, miks teie kodus on seatud just sellised reeglid.
- Usud, et lapsed võib ära hellitada, kui nende vajadustele vastata, ja hiljem võib laps hakata sinuga manipuleerima.
Järeleandlik
Järeleandlik vanem pakub lapsele palju toetust, kuid piiride seadmine ei õnnestu. Peres määrab laps selle, kuidas elu käib. Vanem püüab vältida konflikti lapsega. Järeleandlik vanem surub oma vajadused alla, sest lapse vajadused on tema jaoks esmatähtsad. Ta elab lapse nimel ja täidab pea kõik tema soovid. Kuna vanemapoolne suunamine on nii puudulik, peab laps ise otsustama, mida ta teeb ja mida mitte.
Järeleandliku vanema laps on harjunud saama kõik, mida tahab, kuid samas on ta suure koormuse all, kuna peab kõike ise otsustama. Ta ei oska teistega arvestada. Ta võib tunda, et teda ei armastada. Kõikelubavast perest pärit lapsel on madal enesedistsipliin, mis võib tuua kaasa probleeme koolis hakkamasaamisega ja suhetes eakaaslastega.
Kas nõustud nende väidetega?
- Annad tihti oma reeglites järele, et tulla vastu lapse soovidele.
- Tahad olla oma lapsele rohkem sõbra kui vanema eest.
- Sul on raske öelda lapsele „ei”, kui ta midagi soovib.
- Leiad võimalusel alati viisi lapsega mitte konflikti sattuda.
- Tunned, et kõige tähtsamad on lapse areng ja vajadused ning sinu kui vanema vajadused võivad oodata.
Mittepühendunud
Mittepühendunud vanemal pole aega või oskust lapsega koos olla, ta ei tunne lapse elu vastu huvi, ei sea lapse eluks vajalikke piire. Vanem on küll lapse elus olemas ja suudab rahuldada lapse kõige esmasemad vajadused, kuid lähedast suhet nende vahel ei ole. Ta on pühendunud oma isiklikule elule rohkem kui lapsele.
Hooletussejätva vanema lapsel on suurema tõenäosusega probleemid käitumise ja koolis hakkamasaamisega. Mittepühendunud vanema lapsel on piiratud enesekontroll, puudulik oskus probleemse olukorraga toime tulla, madal enesega rahulolu ja kõrgenenud oht riskikäitumisele.
Kas nõustud nende väidetega?
- Sul ei ole infot, kes on su lapse sõbrad või õpetajad.
- Kodu ei ole lapse jaoks turvaline keskkond, kus ta jagab oma kogemusi ja mõtteid.
- Sa ei tea, mis sinu lapse elus toimub.
- Tunned ebamugavust, kui pead lapsega jagama oma mõtteid ja arusaamu elu kohta.
- Sa ei pea vajalikuks olla kursis sellega, mida su laps parajasti teeb.
Millise vanemlusstiili jooni leidsid oma käitumisest? Tavaliselt ei kasuta vanemad ainult ühte kindlat stiili ja tõenäoliselt leiadki oma kasvatusviisiga sobivaid väiteid mitme stiili alt. Oma tegevuse ja puuduste märkamine ja tunnistamine aitab liikuda sammhaaval edasi autoriteetse vanemluse suunas!
