Valitsus kinnitas 2023. aasta töötasu alammääraks 725 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 4,30 eurot, millega tõuseb alampalk 71 euro võrra.
See tähendab, et väiksemat palka töö eest enam maksta ei tohi, ei avalikus ega ka erasektoris. Koos töötasu alammäära tõusuga tõusevad ka kõik hüvitised ja toetused, aga ka teenuste hinnad, mis on miimumpalgaga seotud. Näiteks tõuseb miinimumvanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu. Kui kohalik omavalitsus on sidunud enda makstavad sotsiaaltoetused töötasu alammääraga, siis ka need. Paraku on paljudes omavalitsustes miinimumpalgaga seotud ka lasteaia kohatasu, mis tähendab, et seegi tõuseb.
Töötasu alammäär tugineb Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 29. septembril sõlmitud kollektiivlepingule, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises 2023. aastal.
„Pean oluliseks meie töötasu alammäära kujundamise traditsiooni, kus tööturu osapooled selle omavahel kokku lepivad. Tunnustan sotsiaalpartnereid selle kokkuleppe saavutamise eest. Alampalga järjepidev tõus on oluline, et parandada ka vähekindlustatute toimetulekut,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Alampalk tõuseb edasi ka järgmistel aastatel. „Euroopa Liidu direktiiv annab meile ka soovitusi õiglase miinimumpalga kohta, mis loob ootuse kiiremaks alampalgatõusuks ka Eestis. Õiglane miinimumpalk võiks ülejärgmisel aastal olla 900 eurot, sealt edasi juba 1000 ja lõpuks 1200. Kiirema tõusu saame kokku leppida juba järgmisel aastal,“ sõnas Peterson.
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2022. aastal kaheksa kuul 15 900 täisajaga töötajat, kes teenisid töötasu alammäära 654 eurot, moodustades sellega 3,3% kõigist töötasu saanud töötajatest. Lisaks sellele teenis ühes kuus keskmiselt 17 250 täisajaga töötajat töötasu vahemikus 655 kuni 724 eurot, mis moodustab 3,5% töötajatest. Töötasu alammäära tõus 71 euro võrra 654-lt eurolt 725-le eurole toob Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse täiendavat maksutulu 16 miljonit eurot.
