Meeste sperma kvaliteet aina langeb. Miks? Kas meie pojad üldse saavad täiskasvanuna lapsi?

Meeste sperma kvaliteet aina langeb. Miks? Kas meie pojad üldse saavad täiskasvanuna lapsi?

03. May 17:21 Emmede Klubi Emmede Klubi

Epidemioloog dr Shanna Swan kirjutab oma uues raamatus "Countdown", et viimase 40 aastaga on läänemaailma meeste sperma kvaliteet (spermatosoidide arv spermas) langenud poole võrra – 50%. Ta hoiatab, et kui me eluga praegusel viisil jätkame, siis on mehed 2060. aastaks paljuski viljatud.

See on radikaalne järeldus ja vägagi hirmutav ennustus, kuid paraku tugineb see tõepoolest teaduslikele tõenditele. Teadlased leiavad üha enam tõendust asjaolule, et inimeste ja ka muu eluslooduse viljakus on langemas, vahendab IFL Science.

Lisaks spermatosoidide arvu langusele on suurenenud nurisünnituste ja viljakust takistavate väärarengute hulk (peenise alaareng, intersoolisus ja laskumata munandid).

Põhjus? Ilmselt hormoonsüsteemi häirivad kemikaalid meie ümber. 

Viljatust mõjutab negatiivselt ka tänapäeval levinud elustiil – ebatervislik toitumine, vähene liikumine, kõrge kehakaal ja alkoholi tarbimine, kuid viimastel aastatel on teadlased leidnud üha enam tõendeid, et veelgi olulisemaks põhjuseks on meeste kokkupuude hormoonsüsteemi häirivate kemikaalidega looteeas.

Lihtsalt öeldes: kui naine kannab poisslast ja puutub raseduse ajal kokku ainetega, mis mõjutavad hormoonide tööd, siis häirub ka arengujärgus oleva poisslapse viljakus. See tähendab, et tänaste meeste viljakusprobleemid on tekkinud mitukümmend aastat tagasi, kui nemad ise olid looteeas. Sellest alates on hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide osakaal meie elus aga aina suurenenud ning seega on loogiline karta, et paarikümne aasta pärast on viljatus veelgi levinum. 

Hormoonsüsteemi tööd mõjutavaid kemikaale on tänapäeval väga raske vältida – neid sisaldavad plastikust asjad, pestitsiidid, kehahooldustooted, puhastusvahendid jms. Selliseid kemikaale on üle 200. Sellepärast võib neid nimetada ka igapäevakemikaalideks – need on iga päev kõikjal meie ümber. Levinumad neist ainetest on näiteks BPA, ftalaadid, oksübensoon, parabeenid. 

On ka aineid, mida me kasutamegi eesmärgiga, et nad meie hormoone mõjutaks - näiteks antibeebipillid või kasvuhormoonid loomatööstuses. Probleem tekib siis, kui need hormoonsüsteemi mõjutavad ained ringluses tagasi loodusesse jõuavad. Kemikaalid, mida inimesed toodavad, kasutavad ja loodusesse paiskavad, mõjutavad ka ülejäänud eluslooduse viljakust. Uuringutes on juba tõestatud näiteks koerte ja minkide viljakuse langus kemikaalide tõttu. 

Eestikeelset lisainfot hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kohta meie igapäevaelus leiab siit: https://thinkbefore.eu/wp-content/uploads/2020/07/PG_endocrine_EST.pdf. Tasub märgata, et just seesuguste ainete sisaldus on üks põhjus, miks kolmandatest riikidest (nt Hiinast) lastele riiete või mänguasjade tellimine pole kaugeltki hea idee. 

Inglise keeles saab nendest ainetest põhjalikumalt lugeda ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raportist, mis pärineb küll juba 2012. aastast.