Olukord koroonaviirusega on nii halb, et Terviseamet kaalub katastroofimeditsiini kehtestamist, haiglad peatavad plaanilist ravi ning valitsus kehtestab uued ranged piirangud.
Testitõendid enam ei kehti
Alates 25. oktoobrist ei kehti enam COVID-tõendina testitõendid. COVID-tõendina jäävad kehtima üksnes vaktsineerimist või COVID-19 haiguse läbipõdemist kinnitavad tõendid. See tähendab, et inimesed, kes pole COVID-i vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, ei saa enam eelneva testimise abil osa võtta tegevustest, kus COVID-tõend on nõutav.
Piirang hõlmab sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet, samuti spordivõistluseid ning spordi- ja liikumisüritusi, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid, spaasid, basseine, veekeskuseid ja ujulaid, avalikke koosolekuid ja üritusi, konverentse, teatrit, kontserte, kino, muuseume, näitusasutusi, meelelahutusteenuse osutamist, toitlustusettevõtteid.
Meditsiinisüsteem ägab koorma all
Viimastel päevadel on kõik suuremad Eesti haiglad teatanud, et töötavad koroonahaigetega oma võimsuse maksimumpiiri lähedal. Kohtade ja varustuse puudusest suurem on personali puudus – meedikuid ei jagu. Sellega seoses ootab ees plaanilise ja ambulatoorse ravi sulgemine.
Täna teataski Eesti suurim haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, et peatab plaanilise statsionaarse ravi täielikult.
"Arstide, õdede ja kogu tugipersonali töökoormus on kõrgeim haigla ajaloos. Kliinikumis on kaotatud seadustest tulenevad piirangud ületunnitöö tegemisel. Igapäevaseks on muutunud palved töötajatele valveringide täitmiseks väljaspool tavapärast töögraafikut. Mitmed abivalmid kolleegid on pidanud töölt kõrvale jääma, sest nende endi tervis on pingele järele andnud. Tartu ülikooli kliinikumi personal on töötanud inimvõimete piiril kahe viimase aasta jooksul. Nüüdseks on selge, et nii edasi ei saa. Olemasoleva tööjõuga ei ole võimalik rohkemat pakkuda," kirjutavad Tartu arstid avalikus pöördumises.
Olukorra teeb teadlaste, meedikute ja arstide vaates hullemaks see, et kui meie näeme tänaseid numbreid ja see ei tundugi nii kole (haiglates on 413 inimest), siis nemad teavad ette, mida tänane olukord pöördumatult tähendab lähinädalate jaoks. Kuna viiruse leviku kasv on eksponentsiaalne, võib lähinädalail lisanduda haiglatesse 60 patsienti päevas.
Vaktsineerimine toimib jätkuvalt
Kuna statistiliselt on haiglaravi vajajatest u 30% vaktsineeritud, kasutavad paljud inimesed seda ära põhjusena, miks mitte vaktsineerida. Arstid aga toonitavad: vaktsineeritud haiglapatsiendid on tihti haiglas muul põhjusel, vaktsineeritud patsiendid põevad kergemini. Eriti kallist ja keerukat ravi ehk intensiivravi vajavad vaid üksikud vaktsineeritud inimesed, valdavalt on intensiivid täidetud vaktsineerimata inimestega. Ka koroonasse surnud on valdavalt vaktsineerimata inimesed.
Seega on vaktsineerimine tõsiasjana hetkel suurim abi, mida igaüks haiglatele, meedikutele ja ühiskonnale hetkel anda saab.
Minister Tanel kiik esitas tänasel pressikonverentsil palve kõigile inimestele, kes leiavad, et nende roll selles kriisis on olnud skeptilist infot vahendada – olla vaiksem. See pole nali või õppus, praegu on olukord tõsine. Need, kes ei saa, soovi või julge mingil põhjusel aidata, võiksid vähemalt teha valiku mitte vastu töötada, mitte valeinfot jagada, mitte eksitada niigi segaduses inimesi.
Valitsuse soovitused on järgmised:
- Tee kaugtööd, kui vähegi võimalik
- Piira ebavajalikke kontakte, kohtumisi, käike
- Vaktsineeri end esimesel võimalusel
- Ära vii lapsi vaheajal vanavanemate juurde
