Lapsele turvalist kasvukeskkonda looma kohustab vanemaid ka seadus

Peale selle, et iga ema-isa tahab oma järeltulijatele head, on lapsevanem ka seadusega kohustatud tagama lapsele turvalise kasvukeskkonna. See tähendab ka lapse ohutuse tagamist ja õnnetuste võimaluse korral ennetamist, rääkis Haapsalu linnavalitsuse lastekaitse spetsialist Külli Sööt.

Nimelt märgib Eesti lastekaitseseaduse § 22 ära iga last kasvatava või lapsega töötava isiku kohustused. Lapsevanem on kohustatud lapse eest hoolt kandmisel arvestama tema vanust ja arengutaset.

Külli Söödi sõnul tähendabki see, et ei ole küll olemas kindlat graafikut, mille järgi saaks öelda, kui vana last tohib üksi teise tuppa või üksi koju jätta, kuid iga vanem peab suutma koduseid ohtusid hinnata ja ohuolukordi ära hoida vastavalt oma lapse arengutasemele.

"Kui on tegemist hüperaktiivse või lihtsalt väga aktiivse lapsega, kes võib endale viga teha, kuna ei suuda ohtu tajuda ja/või ei mõista ümbritsevaid ohuallikaid,  peab teda rohkem jälgima kui rahulikumat ja püsivamat last, kelle ohutunnetus on suurem," tõi Sööt näite.

Ka kohustab lastekaitseseadus lapsevanemaid oma last iseseisval tegutsemisel juhendama ja suunama ning lapsele selgitama, kuidas hoida oma tervist ning kuidas vähendada riske ja ennetada ohtu.

Kui on vähimgi kahtlus, et lapsevanem ei järgi seadust - ei taga oma lapse ohutust, ei juhenda last oma tervise hoidmisel -, sekkuvad lastekaitse ja politsei.

Esimene sekkuja on lastekaitse. Lastekaitsetöötaja ülesanne on jälgida vanema käitumist lapse ohutuste tagamisel, vajadusel lapsevanemat nõustada, aidata lapsele ohtusid selgitada jms. Kui lapsevanem ei tee lastekaitsetöötajaga koostööd, sekkub ka politsei.

Kui lapsega juhtub õnnetus, mille puhul meedikud kahtlustavad, et õnnetuse tekkimise üheks põhjuseks võis olla lapsevanema vähene hool, teavitatakse õnnetusest lastekaitset ja politseid. Sööt tõi näite: kehalise kasvatuse tunnis jala välja väänamine on vältimatu õnnetus, millest meedikud lastekaitset ja politseid ei teavita.

Üksi kodus vett keetnud väikelaps või rõdult alla kukkunud beebi on aga õnnetused, mis ei pruugi olla juhtunud vältimatult, vaid mille puhul võis rolli mängida vanema hooletus või ettevaatamatus.

Lastekaitse selgitab siis välja, kas vanemate hooletuse põhjuseks oli tegelik hoolimatus või hoopis vähesed sotsiaalsed oskused ja teadmised lapse kasvatamise vallas.

Kui põhjuseks on vanemate vähesed teadmised ja oskused, siis lastekaitsetöötaja nõustab vanemaid, suunab nad vanemlusprogrammi ja vajadusel muretseb perele tugiisiku, rääkis Sööt.

Kui aga põhjuseks on lapsevanema hoolimatus või ettevaatamatus, tegeleb juhtumiga ka politsei. Politsei saab lapsevanemat karistada kahe paragrahvi järgi. Raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest
karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

Sööt lisas, et lastekaitse ja politsei huviorbiiti kuuluvad ka koolikiusamise juhud, mille käigus tekitab lapsele vigastuse teine laps või lapsed. Sellisel juhul vastutavad vigastuse tekitanud lapse või laste vanemad.
 
Juhul, kui lapsevanem tõesti ei suuda või taha lastekaitsetöötaja abist hoolimata tagada lapse turvalisust ja ohutust ning heaolu, algatatakse kõige viimase abinõuna vanemaõiguse äravõtmine või peatamine, sõnas Külli Sööt lõpetuseks.