Vanematel on kohustus pidada üleval oma lapsi. Kuid ei tasu unustada, seaduse järgi on ka lastel kohustus pidada üleval oma vanemaid. Nüüd on riik seadust muutmas selliselt, et lapselapsed oma vanavanemaid enam üleval pidama ei peaks.
Praegu kehtiva seaduse alusel on teineteise ülalpidamiskohustus abikaasadel, lastel, täisealistel lapselastel, vanematel ja vanavanematel. Üldjuhul antakse ülalpidamist rahas - st oma abivajavale pereliikmele makstakse elatist, selgitab Sotsiaalministeeriumi pikaajalise hoolduse arendamise poliitikajuht Ketri Kupper.
Eakate puhul rakendub ülalpidamiskohustus enamasti praktikas siis, kui eakas inimene läheb hooldekodusse, mille kohamaksumus on suurem kui tema sissetulek (pension), räägib Kupper.
"Kui eakal ei ole ka kogutud säästusid või muid ressursse, peavad eakat aitama hooldekodu tasu maksmisel tema seadusjärgsed ülalpidajad - abikaasa, laps ja/või täisealine lapselaps."
Eelmisel nädalal võttis aga Riigikogu vastu seadusmuudatuse, millega võetakse ülalpidamiskohustus ära täisealistelt lastelastelt. "See tähendab, et kui eakal on täna ainsaks ülalpidajaks lapselapsed (abikaasa või laps(ed) on näiteks siit ilmast lahkunud), siis neile enam kohustust oma vanavanema hooldekodu koha tasu maksmine ei laiene," ütleb Kupper.
Sellisel juhul läheb eaka hooldekodu kohatasu kulude katmine üle kohalikule omavalitsusele, kus eakas elab.
See seadusmuudatus tõmbab taas tähelepanu olulisele küsimusele, millele peaks mõtlema iga täna veel noor inimene: mis minust saab, kui ma ei suuda enam tööl käia? Kõike arvestades ei saa eeldada, et I pensionisammas ehk riiklik pension üksi suudaks meie vanaduses kõik vajalikud kulud katta, oma lastele rahaliseks koormaks jääda ei taha aga ilmselt keegi. Vanas heas on selle probleemi lahendamiseks juba hilja, õige aeg on nüüd. Kõige lihtsam lahendus selleks on raha kogumine II ja III sambasse.
