Riigikohus mõistis kaheksa-aastase vangistuse emale, kes jättis oma HIV-positiivse tütre hoolimata arsti hoiatustest ravita, mistõttu laps suri aidsi.
Sirli peres kasvas 2004. aastal sündinud adopteeritud tütar, kel oli kaasasündinud HIV-nakkus. 2014. aasta juunis teavitas raviarst Sirlit, et lapse immuunsus on ohtlikult nõrgenenud ja vaja on alustada viirusvastast ravi. Sellest hoolimata vältis ema järgnenud kolme aasta jooksul lapsega arsti juures käimist ega andnud vaatamata arsti korduvatele meeldetuletustele ravi alustamiseks nõusolekut.
Lapse füüsiline kuhtumine oli ilmne juba 2017. aasta alguses, kui seda märkasid ka kõrvalised inimesed, kes kirjeldasid tema süvenevat kahvatust, väsimust ja nõrkust. Järjest sagedamini polnud laps enam võimeline käima koolis. Sellele juhiti ka ema tähelepanu, aga ta eiras hoiatavaid märke ja valetas, et laps saab vajalikku ravi.
Ema sai tütre seisundi kriitilisest halvenemisest teada kõige hiljem 2017. aasta varakevadel, kui ta käis pärast pea kolm aastat kestnud arstide vältimist lapsega eriarsti juures ning sai absoluutselt selgeks, et ema väidetavalt kasutatud alternatiivsed ravimeetodid ei toimi. Vereanalüüsid näitasid üheselt lapse immuunsüsteemi pea täielikku hävimist. Arst selgitas Sirlile korduvalt ja ühemõtteliselt vajadust alustada viirusvastast ravi veel enne sama aasta suve.
Siiski ei alustanud ema 2017. aasta kevadel lapse ravimist. Viirusvastase raviga alustati alles pärast lapse tervise olulist halvenemist 2018. aasta alguses, kuid siis oli selleks juba liiga hilja ja laps suri sama aasta märtsis sügava immuunpuudulikkusega kaasnenud raske haiguse tagajärjel.
Juhtum käis läbi kõik kolm kohtuastet. Esimene kohtuaste, Harju maakohus mõistis ema süüdi lapsele oma tegevusetusega raske tervisekahjustuse tahtlikus tekitamises, millega kaasnes surm – karistuseks kaheksa aastat vangistuses. Teine kohtuaste, Tallinna ringkonnakohus tühistas otsuse, mõistes ema süüdi hoopis ettevaatamatusest surma põhjustamises – karistuseks tingimisi vangistus. Kolmas ja viimane kohtuaste, Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas ringkonnakohtu lahendi ja jõustas maakohtu otsuse.
Kohtus oli asja lahendamisel peamine vaidlusküsimus, kas ema põhjustas lapsele raske tervisekahjustuse tahtlikult või kergemeelsusest tuleneva ettevaatamatuse tõttu. Kohus leidis, et kui enne 2017. aastat toimunu võis olla kergemeelsusest tulenev ettevaatamatus, siis selleks hetkeks pidi ka talle olema üheselt selge, mis toimub.
"Oli siis see, millele süüdistatav lootis, religioossus, õige toidusedel, usk positiivse keskkonna parandavasse mõjusse vms – 2017. aasta varakevadeks pidi isegi talle endale olema enam kui selge, et need abinõud on lapse tervise ja elu päästmiseks sobimatud," kirjutab riigikohus.
Kohtuotsusega saab täismahus tutvuda SIIN.
(Allikas: Riigikohus)
