Kuuse tuppa toomine ja ehtimine on traditsiooniline osa jõuluajast. Tänapäeval räägitakse aga palju ka sellest, milline on kõige keskkonnasõbalikum viis jõulukuusest rõõmu tunda?
Panime kokku nõuanded, millest lähtuda jõulukuuse valikul Eesti oludes.
Variant, millest hoiduda – kunstkuuse ost
Kunstkuused on valmistatud naftast tehtud plastmassist. Kuuskede tootmine ja (enamasti Hiinast) Eestisse poodi sõidutamine kulutab palju ressursse, mis kahjustavad keskkonda. Plastkuusest jäävad alles plastjäätmed, mis looduses ei lagune, kuid eritavad prügilais vedeledes nii keskkonda kui ka inimeste ja loomade tervist kahjustavaid aineid.
Paljud kunstkuused on tehtud just PVC-st, mis on korduvkasutamatu plast, mille tootmine tekitab vähkitekitavaid aineid ning mis kokkupuutel häirib inimeste ja loomade hormoonide tööd.
Seega on müüt, et kuna kunstkuuske saab kasutada mitu aastat järjest, on see keskkonnasõbralikum, kui päris kuuse n-ö tapmine. Et kunstkuuse ökoloogiline jalajälg oleks ligilähedane igal aastal uue kasvandusest pärit kuuse toomisega, peaks seda sama kunstkuuske kasutama vähemalt 20 aastat järjest. Vähemalt. Ning võrreldes metsast õige kuuse toomisega on kunstkuuse ökoloogiline jalajälg korvamatult suurem.
Kui aga kunstkuusk on juba soetatud, tasuks seda kasutama jäädagi, sest vähekasutatud plastkuuse prügimäele saatmine ning selle asemele päriskuuse soetamine ühendab endas kõige enam halbu valikuid.
Variant, mida kaaluda – kuusk kasvandusest
Jõulupuid poodidesse müügiks tootvates kasvanduses kasvanud kuuskede koju toomine ei võta loodusest puid vähemaks, sest kuused ongi spetsiaalselt jõulude tarbeks kasvatatud. Iga juba jõuluks koju läinud kuuse asemele istutatakse tuleval aastal uus. Kui poleks jõulukuuskede turgu, ei oleks ka kasvandusi.
Siiski on suure-suure hulga vaid paarinädalaseks kasutamiseks mõeldud jõulukuuskede kasvatamine suhteliselt ressursikulukas ettevõtmine.
Siia kategooriasse kuulub ka potikuuskede ost ja rent. Teoreetiliselt on ju tore idee tuua koju potikuusk ja istutada see hiljem maha või rentida potikuusk ja viia pärast müüjale mahaistutamiseks tagasi. Praktikas peab aga arvestama sellega, et paljud toasoojas aega veetnud potikuused looduses kasvama ei jää, eriti kui kuuse hooldajal ja istutajal puuduvad vastavad teadmised.
Variant, mida eelistada – kuusk metsast
Eestis kasvab hulgaliselt kuuski, mis tuleb korralise metsahoolduse raames niikuinii maha võtta. Näiteks metsa harvendades, puude puhul, mis on hakanud kasvama elektriliini või vana metsa all, tee- või kraavipervel. "Võta puu sealt, kus tal ei ole lootust suureks kasvada," kirjutab Riigimetsa Majandamise Keskus ehk RMK.
Nende kuuskede jõuluks tuppa toomine on keskkonna mõttes igati tervitatav: puude kasvatamiseks pole kasutatud lisaressursse, need tuleks maha võtta niikuinii ning neid saab pärast jõule ära kasutada vajaliku soojusenergia tootmiseks ahiküttega kodudes. Las nad siis toovad enne veel veidi ka jõulurõõmu!
Kui sul ei ole tuttavat metsapidajat, keda sobimatus kohas kasvama hakanud kuuskede eemaldamisel aidata, siis saab sellise kuuse väikese raha eest koju tuua ka riigimetsast.
Kes tahab jõulupuu metsast koju toomist siiski korvata, saab võtta kevadel ühendust mõne metsapidajaga (näiteks RMK-ga) ja võtta osa kuuskede istutamisest.
(Allikad: New York Times, Delfi, Tartu Postimees, RMK)
Kas ja kust toob teie pere tänavu koju jõulukuuse?
