Eesti suurperetoetused on ühed kõrgeimad maailmas. Suurperetoetust saab alates kolmandast lapsest. Kuidas aga loetakse laste arvu ja makstakse toetust juhul, kui lapsed kasvavad kärgperes?
Kärgpere saab suurperetoetust juhul, kui paar on abielus või juhul, kui neil on ka vähemalt üks ühine laps, selgitab Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Regina Multram.
- Seega saab suurperetoetust näiteks pere, kus emal on eelmisest kooselust kaks last, isal on eelmisest kooselust üks laps ning neil on ka üks ühine laps.
- Samuti saab suurperetoetust näiteks pere, kus emal on kaks last eelmisest kooselust, isal on üks laps eelmisest kooselust, ühiseid bioloogilisi lapsi ei ole, kuid paar on abielus ja kasvatab eelmistest suhetest sündinud lapsi koos.
Keerulisemaks läheb lugu siis, kui lapsed kasvavad korraga mitmes peres. Nimelt saab iga laps kuuluda peretoetuste taotlemisel korraga ainult ühe pere koosseisu, sõnab Multram.
Esmane ja kõige mõistlikum lahendus on see, kui bioloogilised vanemad lepivad omavahel ise kokku, millise pere koosseisu laps hüvitise mõistes loetakse – kumb vanem toetust taotleb ja saab.
- Kui laps elab kahes peres, kuid vaid ühel neist peredest on suurperehüvitise saamise õigus, siis tasub hüvitist taotleda muidugi sellel perel, kes on suurpereks.
- Kui laps elab võrdselt kahes peres ning mõlemal perel oleks seda last enda koosseisu arvestades ka suurperehüvitise saamise õigus, siis saab peretoetust maksta ka üle kuu kordamööda.
Kui vanemad ei jõua kokkuleppele
Kui vanematel on hooldusõigus jaotatud või kohtulahendiga piiratud või puudub üldse, võtab Sotsiaalkindlustusamet hüvitisõiguse määramisel ka selle aluseks.
Kui lapsevanemad ei jõua peretoetuste saamise osas omavahelisele kokkuleppeni, Sotsiaalkindlustusametini jõuab info, et hüvitist saav vanem ei kasvata tegelikult last, või kui mõlemad vanemad esitavad taotluse hüvitise saamiseks ilma teise vanema nõusolekuta, siis alustab Sotsiaalkindlustusamet menetlust hüvitisele õigustatud vanema väljaselgitamiseks.
Hüvitiseõiguse väljaselgitamise protsessi kaasatakse alati mõlemad vanemad ning vajadusel ka kohaliku omavalitsuse esindaja. Menetluse käigus kontrollitakse muu hulgas seda, millise perioodi jooksul lapsed vanemate juures elavad.
