Koroonaviirus - kas põhjus paanikaks?

Koroonaviirus - kas põhjus paanikaks?

26. Feb 14:43 Emmede Klubi Emmede Klubi

Viimasel ajal võib kõikjalt meediast lugeda peamiselt Hiinas, aga nüüd ka Põhja-Itaalias levivast koroonaviirusest. Koroonapaanikas on ka Eestis inimesi, kes koguvad koju peitumiseks varusid ja tunnevad enda või oma laste pärast tõsiselt hirmu. Kas paanikaks on põhjust?

Mis on koroonaviirus?

Koroonaviirused on viiruste perekond, mis tekitavad infektsioone inimestel ja loomadel, sh mitmetel lindudel. Loomadel esinevate koroonaviiruste evolutsioneerumise tulemusel tekivad viiruse tüved, mis on võimelised kanduma loomadelt inimestele ning seejärel inimeste hulgas levima. Selle tulemusel saavad alguse koroonaviiruste puhangud. Tänaseks on tuvastatud seitset tüüpi koroonaviirust, mis on võimelised inimestele levima ja sümptomeid tekitama.

Praegu, alates 31. detsembrist möllab maailmas Hiinast alguse saanud koroonaviiruse tüvi nimega COVID-19. Seda uut koroonaviiruse tüve pole eelnevalt inimestel tuvastatud.

Viirus kulgeb valdavalt kergelt, gripisarnaselt. Sümptomitest võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Mõned haigusjuhud võivad kulgeda ka raskemalt ja lõppeda surmaga, kuid seda pigem vanemate ja krooniliselt haigete inimeste puhul.

Haigus levib eelkõige piisknakkusena, lähedasel kontaktil nakatunud inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha. Kusjuures näomask ei kaitse mitte ise nakatumise, vaid juba nakatununa teiste nakatamise eest. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Koroonaviiruse levik

Maailmas on 25. veebruari seisuga kokku registreeritud 80 134 haigusjuhtu, neist  suurem osa Hiinas - 77 658 juhtu. Surmajuhte on kokku registreeritud 2 698, neist Hiina erinevates provintsides 2595.

Euroopas on registreeritud kokku 276 juhtu: Itaalias 229  (3 sissetoodud ja 226 kohalikku), Saksamaal 16 (2 sissetoodud ja 14 kohaliku levikuga), Prantsusmaal 12 (5 sissetoodud ja 7 kohaliku levikuga), Ühendkuningriigis 13 (12 sissetoodud ja üks kohalik), Vene Föderatsioonis 2 (mõlemad sissetoodud), Soomes 1 (sissetoodud), Hispaanias 3 (sissetoodud), Rootsis 1 (sissetoodud) ja Belgias 1 (sissetoodud).

Koroonaviirus ja gripp

Uue koroonaviiruse poolt põhjustatud haigus kulgeb valdavalt kergelt, gripilaadsete sümptomitega. Enam kui 80 protsenti koroonaviirusega nakatunud inimestest põeb haiguse läbi tõsisemate kaebusteta. 

Gripiga sarnaselt võivad haiguse kulgu raskendada eelnevad kroonilised haigused ja see ohustab rohkem vanureid. Laste, noorte ja keskealiste seas on koroonasse suremus ilmselt väga väike, vaid üle 80-aastaste seas on suremus juba 15% haigestunist.

Inimestel, kes senini Eestis elades pole grippi märkimisväärselt kartnud, pole põhjust ka koroonaviiruse hirmus ennatlikult paanikasse minna. Oluline on meeles pidada, et praegusel aastaajal esinebki palju hingamisteede haiguseid. Kui te ei ole külastanud viimase kahe nädala jooksul haiguse riskipiirkonda, siis on nakatumise võimalus uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal.

Kui rääkida gripi ja koroonaviiruse erinevustest, siis viimane on nakkavam ja suremus suurem, kuid ikkagi on hetkel Eestis oluliselt suurem oht nakatuda ja surra grippi kui koroonasse, sest grippi on tänavu registreeritud juba mitmesajal korral ning surnud on kolm inimest, nende seas üks beebi, samas kui Eestis on kinnitatud vaid üks uue koroonaviiruse juhtum (COVID-19). Erinev on ka see, et grippi on võimalik vaktsineerides ennetada, koroonat mitte. 

Terviseameti soovitused koroonast hoidumiseks

Eesti terviseamet soovitab Hiinasse või Põhja-Itaaliasse (peamiselt Lombardy, Veneto, Emilia-Romagna ja Piedmont regiooni) reisivatel inimestel vältida kontaktid köhivate või teiste koroonaviiruse sümptomitega inimestega, vältida turge jt avalikke kohti, kus käideldakse elusaid ja surnud loomi, vältida üldse kokkupuudet loomade ja nende eritistega ning pesta käsi seebi, vee või desinfitseerimisvahenditega tihti, aga kindlasti enne söömist, pärast tualeti kasutamist ja pärast kokkupuudet loomadega. 

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima ja tooteid. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

Inimestel, kes on Hiinast või Põhja-Itaaliast reisilt naasenud, palub terviseamet võimalusel kaks nädalat kodus püsida ja oma tervist jälgida. Tööandjatel ja haridusasutustel palutakse lubada Hiinast või Põhja-Itaaliast tulnud inimestel kaks nädalat kodust töötada või õppida. Peiteaja lõpuni kodus püsiva inimese toiduvarusid võiks aidata täiendada lähedased või kuller. 

Arstidel ei ole võimalik koroona levikupiirkonnast naasevaid inimesi ennatlikult testida, sest peiteajal on analüüsi tulemus negatiivne. 

Köha, palaviku, hingamisraskuste tekkimisel tuleks Hiinast või Põhja-Itaaliast naasenutel helistada kohe oma perearstile või nõuandeliinile 1220, mainides nii sümptomeid kui ka reisisihtkohta. 

(Allikad: Terviseamet, ERR Novaator)

 

Kas Sina pelgad koroonat ja/või grippi?