Kõik munarakudoonorlusest: vastused teie küsimustele

Kõik munarakudoonorlusest: vastused teie küsimustele

19. Mar 2016, 09:57 Emmede Klubi Emmede Klubi

Mõned nädalad tagasi palusime lugejatel esitada küsimusi munarakudoonorluse kohta. Neile vastasid Kristina Sõritsa Elite kliinikust ja Merike Seer NovaVita kliinikust. Kui mõni asi jääb veel ebaselgeks, võite küsimuse jätta kommentaaridesse ja edastame ka selle.

Kas saan ise veel lapsi, kui olen doonor olnud?  

Spetsialistid ütlevad, et oma viljakuse pärast muretsemiseks ei ole põhjust. Teadusuuringud kinnitavad, et doonorlus ei vähenda kuidagi hilisemat rasestumise võimalust. “Kõige rohkem mõjutab lapse saamist hoopis naise vanus,” sõnab Merike Seer.

Kristina Sõritsa lisab: “Kui riik oleks arvanud, et doonor võib kaotada oma tervist või töövõimet, ei oleks protsess seaduslik.” Munarakudoonorlus on lubatud praktiliselt igas Euroopa riigis, sealhulhas igas Skandinaavia riigis. Mõnedes riikides, näiteks Leedus, ei ole munarakudoonorlus lubatud religioossetel põhjustel. Doonor saab olla ka mitu korda.

Merike Seer selgitab: "Naistel on puberteedi alguseks olemas umbes 300 000- 5 000 000 munarakku. Neist kasutab naine ära eluperioodi jooksul 400 – 500. Samal ajal hävib menstruatsioonitsükli jooksul iga valmiva munaraku kohta umbes 1000 munarakku. Munarakkude loovutamise protsessi käigus kasutatakse just neid munarakke, mis muidu häviksid.” Sõritsa lisab, et munaraku võtmine ei kahjusta ega traumeeri emakat. Samuti ei ole ohtlikud kuu aja jooksul manustatavad ravimid – teaduslikud uuringud on näidanud, et nende kasutamisel ei teki hormonaalseid häireid ega vähki. Need on naiste enda hormoonid ja vahetevahel võivad need mõjuda isegi positiivselt naise tsükli regulatsioonile,” räägib Sõritsa. Rasestuda võib kasvõi järgmisel kuul. Lisaks hoiatab Sõritsa, et ka doonorluse ajal võib rasestuda. “Kui doonor ei soovi ise rasestuda, tuleb kasutada vahekorra ajal kondoomi,” ütleb ta.

Kas doonoriks olemine segab igapäevaelu?

Doonoriks olemine eeldab koostööd kliinikuga kuu aja vältel. “Tuleb arvestada, et ravimite kasutamisel peab olema täpne ja kliinikut tuleb külastada kindlatel aegadel,” sõnab Sõritsa. Samas tulevad arstid doonori soovidele vastu ja kliinikut saab külastada endale sobivatel vastuvõtuaegadel. Ka Merike Seer peab ainsaks ebamugavuseks seda, et 3-4 lühikest kliiniku külastust toimuvad valdavalt tööajal. Munarakkude võtmiseks ehk punktsiooniks tuleks varuda 1,5 tundi.

Kas see on valus? Kas doonor on ärkvel või narkoosi all?

Ebamugavust võib esineda munarakkude kasvatamise ajal. “Doonorit stimuleeritakse ravimitega, et tal tekiks tavapärasest rohkem munarakke ja mõned naised tunnevad selle protsessi jooksul kõhus ja alakõhus ebamugavustunnet või puhitustunnet kõhus,” hoiatab Sõritsa. Ka ultraheliuuringud ja günekoloogi vastuvõtud on mõne naise jaoks ebamugavad.

Elite kliinikus toimub munarakkude võtmine narkoosi all, et välistada doonoril igasugused negatiivsed emotsioonid seoses võimaliku valuga. Narkoosist on võimalik loobuda – protseduur ei ole traumeeriv ja on piisava rahustava toimega ravimeid, et seda läbi viia. Ka NovaVita kliinikus uinutatakse patsient umbes kümneks minutiks, seega ei tunne ta mingit valu ega ebamugavust. Tund aega pärast munarakkude kogumist võib juba ise koju minna. “Elite erakliiniku üle 20 aastase praktika jooksul pole doonoritel kunagi esinenud narkoosiga seotud tüsistusi,” on ka Kristina Sõritsa veendunud narkoosi ohutuses. Merike Seer märgib, et ohuks võib olla suur kehakaal, seega ei tehta narkoosi patsientidele, kellel on liiga suur kehamassiindeks.

Kui suur on oht, et oma järeltulijale hiljem tänaval vastu jalutan või et minu laps õe/vennaga suhteid alustab?

See oli küsijate peamiseks mureks, kuid kahjuks seda võimalust lõplikult välistada ei saa. Kristina Sõritsa toob näiteks, et samuti võib tutvuda mehega ja hiljem teada saada, et tegu on sugulasega. Seadusega on paika pandud ja välja arvestatud, mitu last tohib ühe naise doneerimiste abil sündida - Eestis on selleks piiriks kuus. “Piirang on välja arvutatud vastavalt rahvastiku andmetele ja omapärale,” lisab Merike Seer. 

Kas vajadusel on doonoritele tagatud ka psühholoogiline nõustamine?

NovaVita kliinikus tegelevad sellega võimaluste piiris õed ja arstid. Seer märgib, et raske on leida psühholoogi, kel oleks selle temaatikaga kogemusi. Elite erakliinikus töötab psühhoterapeut Lemme Haldre, kes soovi korral nõustab nii doonoreid kui viljatuid peresid.

Kelle jaoks on doonorlus vastunäidustatud?    

Kliinikud jätavad ise kõrvale teatud terviseriskidega inimesed. Kristina Sõritsa loetleb võimalikke vastunäidustusi: “Vastunäidustuseks on geenirikked, kroonilised haigused, psüühikaga seotud haigused, alkoholism ja narkootikumide tarvitamine, sugulisel teel levivad haigused, varasemalt põetud sugulisel teel levivad haigused, suur seksuaalpartnerite arv.” Kas naine sobib doonoriks, selgub naistearsti vastuvõtul.

Kuidas on paika pandud doonoriks sobimise vanusepiir?   

Kuigi lapsi saavad ka viiekümneaastased naised, ei sobi nad siiski doonoriks. Merike Seer ütleb, et naise iga mõjutab munarakkude valmimise hulka ja ka  kvaliteeti. "Ka siis, kui ollakse terve ja heade elukommetega, ei pruugi munarakkude seis nii hea olla," sõnab ta. Doonori vanus on seadusega reguleeritud: doonor peab olema täisealine ja noorem kui 35 aastane. Nii Nova Vita kui Elite kliinikusse on oodatud naised vanuses kuni 33 eluaastat.

Kui suur on saadav hüvitis, mida see katab ja miks hüvitis erinevates kliinikutes erinev on?

Doonorlus on vabatahtlik ja ei ole mõeldud teenimiseks, samas on tegemist keerulise, aega ja pühendumist nõudva protsessiga. Kompensatsioon katab  transpordi- ja ajakulu, samuti ravimite võtmise ja protseduuriga seotud ebamugavused. Kliinikud kujundavad oma hinnataseme ise.  “Kuna teine pere sõltub 100% doonorist, siis on tegemist väga vastutusrikka ülesandega. Elite on huvitatud kõrgharidusega doonoritest ja seoses sellega arvestame ka doonori kõrgema kompensatsiooniga,” sõnab Sõritsa.

Mille põhjal munarakkude saajad oma eelistused teevad?

Elite kliiniku kogemus on, et tavaliselt tahavad lapsevanemad endaga sarnaseid lapsi. Kuna doonori saamiseks on järjekord, ei ole üldiselt silma- või juuksevärvil tähtsust. “Vähem valitakse ülekaalulisi doonoreid või neid, kes kannavad prille,” sõnab Sõritsa. Samuti on Elite kliiniku kogemus, et tavaliselt tahavad lapsevanemad endaga sarnaseid lapsi. "Eestis on doonorlus anonüümne ja ainus info, mida kasutaja doonori kohta teada saab, on seadusega reguleeritud. Doonori kohta tohib teada mõningaid bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid nagu perekonnaseis, pikkus, silmade ja juuste värvus jm," lisab Seer.