Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringu järgi arvavad Eesti inimesed, et keskklass teenib iga kuu 1800-2400 eurot kätte. Reaalsus on aga teistsugune: statistikaameti hinnangul kuuluvad Eesti keskklassi inimesed, kelle netosissetulek jääb vahemikku 700–1700 eurot.
Eesti Keskklassi Uuringus 2022 vaadeldi aga inimeste enda arvamust ja hinnangut oma sissetulekutele ja toimetulekule.
Keskklassi suurus on riigi kohta oluline näitaja, sest mida tugevam ja suurem on keskklass, seda parem riigi majandusele, sest keskklass suudab tarbides ja investeerides majandust kasvatada. Suur ja tugev keskklass toetab ka demokraatlikku ja mittepopulistlikku riigijuhtimist.
Elu Eestis on täitsa hea
Viimane aasta on olnud pandeemia, sõja ja energiakriisi tulemusena ka eestlastele majanduslikult keeruline. Seepärast võib tekkida tunne, et Eestis elu on halb, riigijuhid on teinud halbu otsuseid. Statistika aitab aga meenutada, et tegelikult on elu Eestis inimeste jaoks viimase kümne aasta jooksul rahaliselt ikkagi märkimisväärselt paranenud.
- Eestis on tööhõive määr Euroopaga võrreldes kõrge ja tõusnud, töötuse määr on aga pigem mõõdukas või madal.
- Palgad on Eestis viimase kümne aasta jooksul tugevalt tõusnud: 85%. Samas hinnad on kümne aastaga kasvanud alla 40%.
- Loomuliku järjena sissetulekute suurenemisele on viimase kümne aasta jooksul suurenenud ka inimeste varad: sularaha, hoiused, investeeringud, pensionikindlustused jms. Suurenenud on ka säästumäär ehk see, kui palju inimesed saavad oma sissetulekust säästa. Laenud ja kohustused on samuti viimase kümne aastaga suurenenud, aga kaugeltki mitte nii palju, nagu on suurenenud finantsvarad.
- Hoiused on siiski ebaühtlaselt jaotunud: veerand hoiustest kuulub 1% inimestele, samas kui 50% inimestele kuulub vaid 1% hoiustest. Sissetulekute ebavõrdsus ei ole Eestis viimastel aastatel suurenenud, vaid on püsinud stabiilselt tasemel. Meie sissetulekute ebavõrdsus on väiksem kui Lätis ja Leedus, kuid suurem kui Põhjamaades.
- Võrreldes seda, kui palju on Eestis keskklassi kuuluvaid inimesi võrreldes teiste Euroopa riikidega, siis oleme täiesti keskmised.
Eesti inimesed hindavad Eesti inimeste sissetulekuid üsna kõrgelt
Iseennast paigutab keskklassi 33% Eesti inimestest. Seevastu ennast vaeseks hindas 10%, madalamaks keskklassiks 51% ja jõukaks 6% inimestest.
Hea on see, et võrreldes viimase uuringuga 2018. aastal on kasvanud nii ennast jõukaks kui ka ennast keskklassi määraltevate inimeste hulk, end vaeseks pidavate inimeste hulk on aga vähenenud.
Kui suur peaks olema 4-liikmelise pere igakuine vaba raha hulk (pärast kohustuslike kulutuste ja ostude tegemist), et nad kuuluks keskklassi? Uuringus osalejad leidsid keskmiselt, et see summa peaks pere peale olema 970 eurot.
Keskklassi iseloomustavaks kõige olulisemaks tunnuseks peeti isikliku eluaseme olemasolu, teiseks endale lisakulude lubamist (restoranis või spaas käimist, remondi tegemist jms), kolmandaks endale auto ostmist, neljandaks kord aastas välismaal puhkusereisil käimist. Varasemalt olulisemaks on inimestele muutunud säästupuhkver: vähemalt kolme või kuue kuu elamisraha olemasolu pangakontol.
Tegelikkus on oluliselt tagasihoidlikum kui inimeste arvamus
uuringu tulemused üllatavad, sest inimeste taju erineb tegelikkusest. Kui inimeste arvamuse kohaselt jääb keskklassi netosissetulek 2000 euro kanti, siis tegelikult on Eesti mediaansissetulek kaks korda väiksem ja jääb 1000 euro kanti kuus. Tegelike andmete järgi kuuluvad keskklassi 700-1700 eurot kätte teenivad inimesed.
Sama lugu on ka säästudega - kui teoorias peetakse keskklassi tunnuseks 3-6 kuu jagu sääste, siis tegelikult on nii palju sääste vaid viiendikul inimestest. 70% Swedbanki klientidest on sääste vähem kui ühe kuu jagu. Seega säästud on reaalsuses pigem jõukuse tunnus.
Vaba raha jääb keskklassi peredes pärast sundkulude katmist tegelikult üle u 200-500 eurot 4-liikmelise pere kohta.
Paralleeliks saab tuua nii selle, et keskealiseks nimetatakse 40-60aastaseid, kui tegelikult on keskealised 34-40aasased.
