Sel nädalal jõudis läänemaailma, sealhulgas ka Eesti meediasse Oxfordi ülikooli teadlase dr Paul Kelley kõne, kus Kelley kutsub koole üles alustama koolipäeva hiljem, nt kell 10, sest praegune varajane ärkamisaeg ei ole teismeliste bioloogilisele rütmile omane.
Pidev ebaloomulik ärkamisaeg toob kaasa unepuuduse, millega on seotud näiteks kognitiivsete oskuste häired, kehvemad eksamitulemused, diabeet, depressioon, ülekaalulisus ja madal immuunsus.
Emmede Klubi edastab dr Kelley sõnu The Guardiani vahendusel:
Kuni kümneaastaste bioloogiline ärkamisaeg on kella 6:30 kandis, 16. eluaastaks on bioloogiline ärkamisaeg kella 8 kandis. Seega ei vasta tõele tavapärane uskumus, et kaua magavad teismelised on laisad. Näiteks on tavaline, kui 18-aastase bioloogiline ärkamisaeg on kell 9.
Seepärast soovitab dr Kelley, et koolipäev peaks algama kell 10 hommikul. Ta toob täiskasvanute veenmiseks näite: hilisteismelise keha jaoks tähendab kell 7 hommikul ärkamine sama, mida 50-ndates vanemate ja õpetajate keha jaoks tähendaks kell 4:30 öösel ärkamine. Kas tahaksite ärgata iga päev kell pool 5?
Ebaloomulikult varane päeva algus ei mõjuta negatiivselt ainult lapsi, vaid ka nooremaid täiskasvanuid. Alles 55-aastaseks saades on kehale uuesti loomulik ärgata seitsme ajal hommikul! Dr Kelley toob välja, et ilmselt on traditsioonilise kellakaheksase tööpäeva alguse sisse seadnud just ülemused, kes enamasti ongi 50-ndates, mistõttu nende kehadele on see loomulik.
Dr Kelley sõnul ei saa inimese loomulikku bioloogilist rütmi lihtsalt muuta varem magama minemisega. See on sama füsioloogiline nagu südame löögisagedus - me ei saa seda muuda.
Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme on ajalehele Postimees märkinud, et praegune kella kaheksane kooli algus on tõesti ebainimlikult vara ning Eesti koolid ongi liiga suured ja masinlikud.
Eesti lastevanemate liitu huvitab kui paljudel vanematel oleks võimalik väiksemaid lapsi kella kaheksa asemel üheksaks või kümneks kooli saata. Samas suuremate laste puhul võiks muudatuse kasvõi kohe sisse viia.
Lastearsti ja Lastekaitse liidu vanematekogu liikme Ene Tombergi sõnul nõuaks kooli algusaja nihutamine suuri ümberkorraldusi ka laste huvitegevuse arendamisel, sest huviringide kellaajad nihkuksid üsna hiliseks ja seetõttu ei pruugiks muudatus hea olla. Tomberg jääb teadlaste jutust hoolimata siiski seisukohale, et lapsed peaksid lihtsalt õigel ajal magama minema.
Mitmete huvikoolide juhid aga leiavad, et mõte on hea. "Me näeme täiesti kustunud lapsi juba lõuna ajal," nentis Tallinna muusikakooli direktor Kadi Katariina Sarapik Postimehele. "Kui koolipäev algaks hiljem, võib-olla oleks meil puhanud lapsed."
Haridusministeerium kommenteeris, et Eestis ei ole ühelgi koolil kohustust alustada päeva kell kaheksa, see on iga kooli enda valik.
Kas tundsid teismeeas, et mida vanemaks saad, seda raskem on vara ärgata? Kuid kas oled nüüd täiskasvanuna tundnud, et mida vanemaks saad, seda kergem on vara ärgata?
Mulle ei meeldi kaua magada 😃
Mina enda puhul küll täheldan 😛 Ja kui mulle (25) on kell seitse äramine raske, siis mees (34) võttis selle omaks. Õnneks meil pole kumbalgi töökohta, mis algaks kell 8, ja ei plaani sellist tööd ka kunagi võtta - see ei sobiks meie ellu üldse.
Mina seda ei täheldanud. Pigem oli mul mingi kellavärk sisse ehitatud. Iga päev kell 6 olin kõpsti üleval...olenemata päevast. Seda siiani. Vahest magan kauem, aga harva.