Suurbritannias läbiviidud küsitluse tulemused näitavad, et enamike emade jaoks on lapse esimene eluaasta väsitavam, stressirohkem ja kaootilisem, kui nad oleksid osanud arvata. Abi otsitakse sotsiaalmeediast, kuid tihti teeb see hoopis karuteene.
Emad kirjeldasid ka tunnet, nagu poleks enam päris sina ise, oma aja puudust ja endistest sõpradest kaugenemist. Ligi pooled emad kasutavad sotsiaalmeediat ja sealset suhtlust, et tunda end beebiga kodus olles vähem üksikuna.
Kuid kolmandik emasid postitab sotsiaalmeediasse ainult positiivseid hetki. Kaks kolmandikku emadest teavad, et see mida teised emad sotsiaalmeediasse postitavad, ei ole alati tõsi... Sellest hoolimata tunnistasid aga ligi pooled emad, et nad ei saa sinna midagi teha, et võrdlevad end ikkagi teiste emadega Facebookis ja Instagramis nähtud info põhjal!
See tähendab, et kuigi emad teavad, et sotsiaalmeedias nätav pole alati tõsi, võrdlevad nad end ikkagi ebatõese reaalsusega ja tunnevad end halvasti.
Uuringu autor, Briti heategevusorganisatsioon Comic Relief on alustanud kampaaniat #LoveBeatsLike, mille eesmärk on tõmmata tähelepanu lastega üksi kodus olevatele emadele, kes vajavad tuge ja abi oma päriselu sõpradelt ja lähedastelt, et mitte kaduda ära ja saada kahju näiliselt abistavast, aga tegelikult võib-olla hoopis kahjuliku mõjuga sotsiaalmeediast.
Abiks on teiste emadega koos jalutamas käimine, teiste emadega silmast silma kohtumine, omavahel beebiperede muredest ja rõõmudest rääkimine ning läbi päriselu-suhtluse ka oma silmaga tunnistamine, et mitte kellegi elu pole nii lilleline nagu see Instagramist tunduda võib.
Ära võta sotsiaalmeediat tõena
Uurijad pole ainsad, kes sotsiaalmeediaga seotud probleemidele tähelepanu pööravad. Oktoobri alguses paljastas Facebooki endine töötaja Frances Haugen, et ettevõte on hästi kursis oma tegevuse negatiivse mõjuga inimestele, kuid teeb seda kõike ikka, et teenida hiigelkasumit.
Näiteks paljastas Haugen, et Facebook on kursis Instagrami tõestatult negatiivse mõjuga noorte vaimsele tervisele. Instagramis jääb mulje, et kui mitte kõik teised, siis paljud teised inimesed on väga stiilsed ja kõhnad, neil on moodsad ja alati korras kodud, nad meisterdavad lastega palju, toituvad tervislikult ja reisivad mööda ilma ringi. See ei ole muidugi üldse tõsi, aga sellise kõvera üldpildi nägemine mõjutab ikkagi meie enesekindlust, arvamust iseendast, vaimset tervist ja rahulolu oma eluga.
Samuti paljastas Haugen, et Facebooki algoritmid on teadlikult ehitatud üles nii, et kõige paremini levib polariseeriv info ja valeinfo, sest see ajab inimesi vihaseks – vihasena on inimesed rohkem altid kommenteerima, nad veedavad platvormil rohkem aega ja see suurendab taas Facebooki kasumit. Nii võib Facebookis jääda mulje, et enamik inimesi on vaktsineerimise vastased, on olemas tohutult palju vaktsiinikahjustusi, kuid ametlikesse statistikasse need asjad ei jõua, sest keegi kuskil valetab ning tõde liigub vaid Facebookis. Muidugi ei ole ka see tõsi, kuid sellise valepildi igapäevane nägemine mõjutab siiski meie arvamust ja otsuseid!
Lisaks ei tasu unustada, et Facebookis tegutsevad ka kolmandate osapoolte loodud n-ö trollid, kelle ülesanne ongi toota polariseerivat infot, ajada inimesi tülli, panna inimesed kahtlema riigi institutsioonide jagatavas infos, mõjutada valimiste tulemusi ja seeläbi nõrgestada siseriiklikku olukorda lääneriikides.
On ütlus, mida peaks teadma iga meediakasutaja: kui sa ei maksa toote eest, siis oled sa ise toode. See tähendab, et kui sa ei maksa sotsiaalmeediaplatvormide kasutamise eest, siis ei ole sina ka nende platvormide klient, vaid sa oled toode, mida klientidele müüakse. Facebook ja Instagram teenivad raha selle pealt, et müüvad kasutajate andmeid ja tähelepanu reklaamiandjatele.
Kasuta teadlikult
See kõik ei tähenda, et sotsiaalmeedia kasutamisest peaks loobuma! Olles kõigist nendest asjaoludest teadlikud, saame võtta sotsiaalmeedia kasutamisest parima, kuid püüda hoiduda negatiivsest. Sotsiaalmeedia võimaldab meil lobiseda sõpradega, hoida end kursis vanade tuttavate käekäiguga, leida uusi sisekujunduslikke nippe jpm. Oluline on lihtsalt teada, et Facebookis ja Instagramis nähtav ei peegelda tegelikku elu - sealsega ei tasu ennast võrrelda ja sealset infot ei tasu kasutada ühiskonna kohta järelduste tegemiseks.
