Karastusjookide suhkrumaksul, mida valitsus tahab Eestis kehtestada, on kolm eesmärki: et rahvas tarbimist vähendaks, et tootjad hakkaksid suhkru sisaldust toodete koostises vähendama, et seoses maksu kehtestamisega tõstatuks ühiskonnas suhkru kahjulikkuse teema ja suureneks inimese sellealane teadlikkus, rääkis Sotsiaalministeeriumi rahvatervise spetsialist Sille Pihlak Postimehe päevaintervjuus.
Kas 10-36 sendi lisamine ühe pudeli karastusjoogi hinnale üldse muudab tarbijate jaoks midagi? Pihlaku sõnul küll, sest rolli ei mängi ainult kõrgem maks üksi, vaid ka maksu kehtestamisega kaasnev teadlikkuse tõus, lisaks hakkavad loodetavasti tootjad jookidesse ise vähem suhkrut lisama. Teiste riikide kogemus näitab, et suhkrustatud jookide tarbimist on suudetud vähendada nimelt karastusjookide maksustamisega. Pihlak tõi näite, et Eestile sarnases riigis Ungarsi kehtestati maks 2011 aastal ning 2012 aastaks vähenes tarbimine 26 protsenti, järgnevatel aastal lisaks veel 16 protsenti.
Kuid kui suhkur maksustatakse, äkki hakkavad tootjad jookidesse suhkru asemel lisama ohtralt tervisele kahjulikke lisaaineid, nt aspartaami? Pihlaku sõnul on Euroopa toiduohutusamet kehtestanud aspartaamile jms päevased piirnormid, mida inimene võib tarbida, ja nende ainete tase on juba praegu meie turul müüdavates toodetes üsna piiri lähedal, seega oluliselt lisanduda aspartaami meie toodetesse ei saa.
Kuid miks maksustatakse just karastusjoogid, aga mitte teist sama palju suhkrut sisaldavad magustatud piimatooted ja koogikesed? Pihlak selgitas, et karastusjoogis ei ole mitte midagi kasulikku - ainult tühjad kalorid, palju suhkrut. Piimatootes on liigse suhkru kõrval ka kasulikku ja toitvat. Samal ajal peaks suhkrumaksu kehtestamisega tõstatunud avalikul arutelul olema mõju inimeste suhkrutarbimisele üleüldiselt, mistõttu inimesed ise võiksid vähendada ebatervisliku lisatud suhkru koguseid oma toidulaual.
Kas Sina teadsid, et lisaks karastusjookidele sisaldavad lisatud suhkrut tihti ka mahlajoogid ja nektarid?
