Järjekordne "aasta parim" väärkohtles lapsi

Järjekordne "aasta parim" väärkohtles lapsi

17. Nov 14:34 Emmede Klubi Emmede Klubi

Samal ajal kui "aasta ema" Malle Kobin Tallinna vanglas mitmete laste väärkohtlemise eest karistust kannab, mõistis kohus süüdi juba järgmise "aasta parima" – Lihula aasta õpetaja, lasteaiaõpetaja Kaie Raudkivi lõi, mõnitas ja solvas lapsi.

Kriminaaluurimisel kuulati üle kaheksa last, kes andsid tunnistusi käega vastu nägu, pead või õlga löömisest, sikutamisest, tõukamisest, vahendab uurimisel toimunut Eesti Ekspress. Õpetaja karjus laste peale tihti, samuti alavääristas sõnades või pani lapse nurka - kuid seda nii pahanduste peale kui ka siis, kui lapsel ei tulnud mõni ülesanne (näiteks meisterdamine!) hästi välja. Ühel korral käskis teisi lapsi pissimas vaadanud lapsel rühma ees alakeha paljaks võtta. 

Selle olukorra viis lõpuks kohtuni perede tegutsemine. Paraku ei tegutsenud aga õigeaegselt ei lasteaia direktor ega ka teised õpetajad, kes olid probleemiga tegelikult juba enne kursis. Kolleegid tunnisthttps://ekspress.delfi.ee/artikkel/95133903/naita-mis-sul-teistmoodi-on-kui-teistel-poistel-aasta-lasteaiaopetaja-kaskis-poisil-kogu-ruhma-ees-puksid-jalast-vottaasid politseile, et õpetajal on häid omadusi ka - näiteks teeb ta hästi lilltikandeid ja lilleseadeid...

Muide, õpetaja ise enda käitumises erilisi vigu ei näe – ta nõustus, et on range, kuid leidis,et lastega tulebki range olla. Kui laps ei ole hästi hakkama saanud, siis ei vääri ta ka kiitust. Ta ei kasvata lumehelbekesi – kui õpetaja on last karistades piisavalt kuri ja laps hakkab nutma, siis laps ka õpib olukorrast. Probleemiks on õpetaja hinnangul hoopis laste kodune vabakasvatus. Vanemate kaebuse tegeliku põhjusena nägi ta kadedust aasta õpetaja tiitli üle.

Pärnu maakohus mõistis Raudkivi süüdi laste kehalise väärkohtlemise eest, karistuseks kuus kuud tingimisi. Pärnumaa Omavalitsuste Liit võttis Raudkivilt ära aasta õpetaja tiitli.

Kas viga on vabakasvatuses?

Ei! Tihti arvatakse, et vabakasvatus tähendab seda, kui lapsele ei seata piire ja puuduvad reeglid. See ei ole tõsi. Kuid kuna mõiste vabakasvatus on omandanud negatiivse tähenduse, ei tasu seda üldse kasutada – inimesed mõistavad seda erinevalt. Erinevate kasvatusstiilide märkimiseks võiks kasutada hoopis sõnu autoritaarne, järelandlik, mittepühendunud ja autoriteetne.

Selles loos kirjeldatud kasvatusmeetodid ei õpeta lastele elus hästi hakkama saamist, nagu õpetaja ekslikult arvab, vaid kahjustavad lapsi. Tegemist on autoritaarse kasvatusstiiliga – tugev distsipliin, madal toetus. Selline täiskasvanu on range ja karm, lapsele seatud reeglid on paigas ja nende rikkumine võib kaasa tuua karistuse. Karistus on mingi tegevus, mis tekitab lapsele ebamugavust või valu. Laps kuuletub peamiselt hirmutunde tõttu.

Autoritaarse kasvatusstiili tõttu võib laps küll olla kuulekas, kuid edasisises elus on sellised lapsed rahulolematumad, kehvemate suhtlemisoskustega, vähem loovad, passiivsed ning madalama enesehinnanguga. Autoritaarse kasvatusstiiliga vanemad kasutavad lapse kuuletuma saamiseks karistusi, mille mõjul võib laps hakata ka ise teiste suhtes vägivaldsust üles näitama. Uuringud näitavad ka seda, et karistuste kasutamine võib pärssida aju arengut.

Elus hästi hakkama saamist toetab hoopis autoriteetne kasvatus, kus kõrged on nii distsipliin kui ka toetus. Lapsi distsiplineeritakse, kuid ei karistata vägivaldselt – lapsega sõlmitakse kokkulepped, lapsele selgitatakse reeglite põhjuseid ja tagamaid, kokkulepetest  kinnipidamist järgitakse ja lapsele selgitatakse, millised on kokkulepete eiramise tagajärjed. Lapsele seatakse selliseid piire, mis arvestavad tema vajaduste, huvide, arvamuste ja isikupäraga. Tagajärjed on teo tagajärjega seotud, mitte vägivaldsed.

Autoriteetne kasvatusstiil kaitseb kõige enam paljude riskikäitumiste eest. Tulemuseks on laps rahulolev, kõrge enesekontrolliga, heade sotsiaalsete oskustega, enesekindel oma võimetes õppida uusi asju, vähesema riskikäitumisega, hea kohaneja ja suudab ennast motiveerida – tal läheb koolis enamasti hästi. Ta suudab luua ja hoida lähedasi sõprussuhteid ning järgida ka autoriteeti.

Arvamus, et lapse peale karjumine ja lapse kehaline karistamine õpetab lapse heaks ja tubliks inimeseks, on ebaloogiline eksiarusaam. Tegelikult on ju risti vastupidi – kui täiskasvanu lahendab probleeme karjumise või vägivallaga, õpib ka laps lahendama probleeme karjumise või vägivallaga. 

Miks lastevastane vägivald, ka tutistamine, laksu andmine, karjumine jms on ebaseaduslik, ebaeetiline ja ebaefektiivne, saab lugeda SIIT