7. detsembril kiitis Riigikogu heaks vastuolulise peretoetuste tõstmise seaduse, millega esimese ja teise lapse toetus tõusevad marginaalselt, lasterikaste perede toetused aga enam kui kahekordistuvad. Suurpered olid ehk oluliselt suureneva toetusega juba arvestanud, kui ootamatult kasutas president Alar Karis oma õigust ja jättis seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega.
Kõnealuse seaduse kohaselt pidi kasvama esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60-lt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus pidi aga suurenema kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 euroni kuus. Samuti nägi seadusmuudatus ette, et alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Jaanuaris pered aga uusi toetusi ei näe, sest president seadust välja ei kuulutanud.
"Riigikogus vastuvõetud seadus sisaldab normitehnilist praaki, mille puudulikkus ulatub vastuoluni põhiseadusega," ütles president. Presidendi teatel on seaduse § 2 lg 1 teine lause õigusselgusetu ja seetõttu vastuolus põhiseaduse §-ga 13 lg 2, mille kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. Presidendi sõnul peab riigikogu seadust uuesti arutama ja viima selle kooskõlla põhiseadusega.
Küsimus on peamiselt selles, et seaduse järgi indekseeritakse suurperetoetust, st see kasvab koos hinnatõusuga, kuid esimese ja teise lapse ning üksikvanema toetust ei indekseerita ehk see ei kasva koos hinnatõusuga. Presidendi sõnul tajuvad puudutatud vanemad valikulist indekseerimist terava ebaõiglusena.
"Tekib küsimus, millega on põhjendatud otsus jätta hindade tõusu riski vastu kaitseta kõik pered, kus on vähem kui kolm last, hoolimata sellest, milline on nende majanduslik olukord. Teisisõnu pole selge, miks peab riigi eriline hool hõlmama lisaks toetuse summale ka niisugust ebavõrdsust," põhjendas president.
Karis märkis, et on ka teisi kaalutlusi, miks mitte seadust välja kuulutada – ühe ja kahe lapsega perede toetuse suuruse märkimisväärne vahe sellega, kui palju tõuseb kolme ja enama lapsega perede toetus. Presidendi hinnangul ei ole riigikogu nii drastilise erinevusega meedet põhjendanud muul viisil, kui et see on koalitsioonilepingus, ja see pole piisav põhjendus.
"Möönan, et riigikogult ei saa nõuda üksikasjalikke põhjendusi toetuse suuruse kohta ega ka uuringuid, mis kinnitaks, et üks või teine soodustus sündimust ka tegelikult suurendab. Riigikogul on õigus katsetada meetmeid, mille kohta on teada vaid see, et need võivad valitud eesmärke edendada. Teisalt ei saa ma Vabariigi Presidendina sallida sellist seadusloomet, mille puhul põhjendamisest hoidutakse täielikult, tuues ettekäändeks koalitsioonilepingut," ütles Karis.
Jaanuaris lahendus peredeni ei jõua
Sotsiaalministeeriumi teatel maksab riik presidendi otsusega seoses jaanuaris perehüvitisi seni kehtinud summades.
Lapsetoetus on esimese ja teise lapse kohta 60 ja kolmanda lapse kohta 100 eurot, lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot ja seitset või enamat last kasvatavale perele 400 eurot. Üksikvanema lapse toetus on 19,18 eurot.
Tavapäraselt on toetused jõudnud peredeni iga kuu 8. kuupäeval, ent võivad seekord jaanuaris hilineda. Seadus lubab peretoetusi maksta terve kalendrikuu jooksul.
