Kuigi seaduse silmis pole sellist terminit nagu emapalk Eestis olemas, kasutatakse seda rahvasuus ikkagi, kirjutab Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk lastekaitse liidu ajakirjas Märka Last.
Kuigi lapsevanematel on olnud võimalus alates vanemahüvitise seaduse vastu võtmisest 2004. aastal ise otsustada, kumb vanem on lapsega kodus ja saab vanemahüvitist, on ilmselt traditsioonilised soorollid põhjus, miks rahvasuus on tekkinud väljend emapalk ja mitte vanemapalk või hoopistükkis isapalk.
Kuid mis on mõistes „emapalk“ siis halba? Arvestades, et alates vanemahüvitise loomisest on üle 90% vanemahüvitise saajatest olnud emad, on sellise mõiste välja kujunemine ju igati mõistetav. Miks viimasel ajal on üha rohkem aga rääkima hakatud isade osalusest lapse kasvatamisel, isapuhkusest jmt. Miks soovitakse reklaamikampaaniate ja ka poliitika kujundamisega suunata rohkem isasid laste eest hoolitsema?
Pirjo Turk annab ülevaate, miks on isade suurem osalus lapse kasvatamisel hea nii lapsele, isale kui ka emale.
Miks see lapsele hea on?
Mida rohkem on lapsel lähedasi inimesi, seda suurem on lapse turvatunne ja seega eeldused kasvada eluterveks ja õnnelikuks isikuks. Lapsed, kes sünnivad peredes, kus mõlemad vanemad pühendavad lapse kasvatamisele oma aega ja lähedust, kasvavad enesekindlamateks täiskasvanuteks. Sellistel lastel on ka paremad sotsiaalsed oskused.
Uuringud näitavad, et mida rohkem hoolitsevad isad väikelapse eest tema esimestel kuudel ja aastatel, seda suurem on isa ja lapse vaheline lähedussuhe ja seeläbi ka hilisem osalemine lapse elus ja ka tema ülalpidamises. Arvestades, et Eestis on ligikaudu 11 000 last, kellele lapsevanem ei maksa elatist, on oluline, et isade ja laste suhe oleks tugev ka siis, kui vanemad otsustavad lahku minna.
Mõne aasta tagune OECD analüüs näitas, et isade suurem osalus lapse kasvatamisel ja lapse positiivne areng on omavahel seotud. Lapsed, kelle isad on rohkem pühendunud olnud lapse kasvatamisse tema esimestel elukuudel- ja aastatel, omavad hilisemas elus ka paremaid kognitiivseid oskusi.
Ka ajuteadlane Jaan Aru on välja toonud, et laste aju areneb paremini ja mitmekülgsemalt, kui lapsega on tema esimestel eluaastatel kodus lisaks lapse emale ka lapse isa.
Miks see meestele hea on?
Nagu eelnevalt juba mainitud, siis on eelkõige hindamatu isa ja lapse lähedussuhe, mis saab tekkida juhul, kui isa panustab kvaliteetaega lapse eest hoolitsemisse juba tema esimestel elukuudel. Riikides, kus on juba aastakümneid olnud süsteem, et vanemapuhkusest teatud osa on reserveeritud emale, teatud osa isale ja ülejäänud osa jagamiseks, on uuritud ka selle mõjusid isadele. Näiteks Rootsi teadlased on leidnud, et isade suurem osalus laste eest hoolitsemisel on vähendanud meeste riskikäitumist, parandanud nende tervisenäitajaid ning seeläbi on pikenenud ka rootsi meeste keskmine eluiga.
Tõepoolest, kui vaadelda riskikäitumisest tingitud õnnetuste statistikat Eestis, on täheldatav, et see on meessoo poole kaldu. Kui küsida miks, siis ilmselt üks oluline põhjus miks ei riski väikeste laste ema purjus peaga rooli istuma või samas seisus ujuma minema seetõttu, et vastutus kellegi teise elu ees ei luba mõtlematut käitumist. Ilmselt tunneb samasugust vastutust ka väikeste laste isa, kelle lapsed sõltuvad temast ka vaimselt, mitte vaid ülalpidamiskohustust silmas pidades.
2009. aastal kaitsesin oma magistritöö Helsingi Ülikoolis teemal „Fathers’ use of parental leave in Estonia“. Toona, peaaegu kümne aasta eest, leidus lapsehoolduspuhkuse kogemusega isasid vähe. Siiski tõdesid intervjueeritud isad juba siis, et kujutelm lapsega kodus olemisest oli midagi muud kui ta reaalsuses kujunes. Nagu paljud emad ka kogenud on, siis „puhkuseks“, olgu siis lapsehoolduspuhkus või vanemapuhkus, seda perioodi just nimetada ei saa. Sama tõdesid lastega kodus olnud isad. See on ka üks põhjus, miks lapsega kodus olnud isa mõistab paremini samas olukorras olevat ema ning ei viska talle kunagi nina peale lauset „sa oled ju (lapsehooldus)puhkusel ja sul on aega maa-ja-ilm“. Seega aitab selline kogemus lapsevanematel teineteist paremini mõista ja võib seeläbi omada ka positiivset mõju suhtele.
Miks see naistele hea on?
Kõigepealt sooviksin rõhutada, et minu poolt eelnevalt kirja pandu eesmärk pole kindlasti alahinnata ema ja lapse suhet, mis on samuti unikaalne. Vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi muutmisel ja hoolduskoormuse ühtlasema jagunemise toetamisel pole soov olnud vahetada isasid emadega välja. Eesmärk on toetada ja julgustada isasid lapsega tegelema. Nagu juba eelnevas lõigus kirjeldatud, võib selline ühine kogemus suurendada lapsevanemate omavahelist mõistmist.
Teisalt annab isade isapuhkusele ja/või vanemapuhkusele jäämine emadele võimaluse naasta kiiremini tööturule. Eesti naised on juba mitmeid kümnendeid olnud kõrgemalt haritud kui mehed ning seega on nad lisaks emarollile väga väärtustatud ka tööturul. Samas on naiste pikad karjäärikatkestused seoses vanemapuhkusel viibimisega üks põhjus, miks naised ei edene karjääriredelil sama kiiresti kui nende meessoost kolleegid nii palga kui ka positsiooni osas. Erinevad uuringud on näidanud, et sünnitusealisi naisi diskrimineeritakse tööturul rohkem kui mehi, kuna eeldatakse, et pikal vanemapuhkusel viibib ema ja samuti on haigete lastega kodus sagedamini laste ema. Nii tunnevad tööandjad huvi tööle kandideerija perekondliku tausta vastu pigem siis, kui kandideerijaks on naine. See näitab, et tööandjate jaoks mõjutavad lapsed ja pereelu pigem naiste kui meeste tööpanust.
Kui üha rohkem isasid jagaksid naistega hoolduskoormust ning tunneks samasugust vastutust laste ees, laieneks potentsiaalsete diskrimineeritavate rühm sedavõrd, et tööandjatel poleks enam töökäsi. Seega ei oleks tööandjatel kindlasti enam põhjust noort lapsevanemat või potentsiaalset lapsevanemat ebavõrdsemalt kohelda.
Kuidas riik süsteemi muudab?
Alates 1. juulist 2020 tekib kõikidel isadel õigus 30-päevasele isa vanemahüvitisele. Kui isa seda õigust ei kasuta, kaotavad vanemad selle osa vanemahüvitisest. Lisaks isadele mõeldud täiendavale 30-päevale, muutub vanemahüvitise süsteem järgnevatel aastatel oluliselt paindlikumaks ning hakkab võimaldama vanematel ka osalise ajaga töötada ja lapse eest hoolitsemist jagada.
Loe, millised muudatused täpsemalt tulemas on, ajakirjast Märka Last!
Kui kaasatud on Sinu partner beebi hooldamisse ja kasvatamisse?