Viimase kümne aasta jooksul hõlmab vaktsineerimine Eestis üha vähem inimesi. Tekib põhjendatult küsimus: mis saab, kui vaktsineerituse tase veelgi langeb? Kas ja kuhu maani on vaktsineerimisotsus individuaalne?
Täna algas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) iga-aastane immuniseerimise nädal, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele vaktsineerimise olulisust ja kummutada müüte. Selle puhul toimus täna Tallinnas meedikute, poliitikute ja tervishoiuametnike arutelu "Kas vaktsineerimisotsus on individuaalne?"
Edastame mõned olulised faktid ja mõtted, mida ümarlauas osalenud spetsialistid välja tõid:
- Möödunud aastal teatati Ravimiametile vaktsiinide kõrvaltoimetest 45 korral, seda 350 000 vaktsiiniannuse kohta. St kõrvaltoimete esinemistõenäosus on väga madal. Enamik kõrvaltoimeid on ohutud, enim levinud on palavik ja süstekoha punetus. Kõik kõrvaltoimed, millest teatati, on Ravimiameti koduleheküljel avalikud.
- Üheski Eestis vaktsineerimiskavas olevas vaktsiinis ei kasutata abiainena raskemetalle. Abiainete vaktsiini lisamise eesmärk on tagada vaktsiini ohutus ja toimimine.
- Just vaktsiinid on ühed ohutuimad ravimid terves maailmas, kuna neid on enim uuritud. Iga vaktsiin läbib tuhandete või kümnete tuhandete inimestega uuringud, enne kui jõuab turule. Ka pärast turule jõudmist jälgitakse vaktsiine eriti teraselt.
- Kõikide Eestis kasutusel olevate vaktsiinide koostis ja võimalikud kõrvaltoimed on täpselt kirjas ravimi dokumendis, mis on kõigile kättesaadav Ravimiameti koduleheküljel.
- Vaktsineerimisest keeldumine on suurim B-hepatiidi vaktsiini puhul. Samas on just B-hepatiidi vaktsiin üks vanimaid turul, mistõttu ootamatuid kõrvaltoimeid pole karta. B-hepatiidi vaktsiinist loobutakse, sest beebil on väike tõenäosus ja vähe võimalusi seda haigust saada. Vaktsineerimise eesmärk on aga juurida see haigus meie ühiskonnast välja, milleks kõige efektiivsem on vaktsineerida kõik inimesed kohe sündides.
- Eestis on vaktsineerimise temaatika mõistlik. Maailmas on riike, kus vastsündinu saab koguni viis vaktsiinisüsti, kus vaktsineerimine on kohustuslik, kus vaktsineerimata jätmine toob kaasa trahvi või keelu last kooli panna. Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik, kuid inimesed on ise valdavalt mõistlikud ning vaktsineerimisega hõlmatus piisaval tasemel.
- Meedikud, kes inimeste vaktsineerimisega tegelevad (peamiselt perearstid ja -õed), peavad iga viie aasta tagant osalema täiendkoolitusel, kus jagatakse uut tõenduspõhist informatsiooni vaktsineerimise kohta.
- Lapsevanem, kes ei vaktsineeri, ei ole rumal - ta on hirmunud. Inimeste hirmudele ja küsimustele tuleb adekvaatselt vastata, kasutades selleks teaduspõhist infot. Inimesel peab olema võimalus küsida oma perearsti või -õe käest: mille vastu see süst on? Mida need haigused teevad? Millised on selle vaktsiini võimalikud kõrvaltoimed? Ilma hukkamõistuta on lapsevanemal õigus küsida ka selliseid küsimusi, mille kohta internetis alusetuid hirmujutte leiab - näiteks kas vaktsiin sisaldab elavhõbedat. Tervishoiutöötaja peab oskama nendele küsimustele vastata, toetudes teaduspõhisele infole, vajadusel viidates konkreetsetele uuringutele.
- Eestis on vaktsineerimisest loobumine selgelt regionaalne. Nt Jõgevamaal on vaktsineerituse tase langenud 0%, Valgamaal aga 4,6%. See näitab, et vaktsineerimisest loobumine on otseselt seotud sellega, kuidas lapsevanemaid kohalikes tervishoiuasutustes nõustatakse. Ka näitab statistika selgelt, millistest perearstikeskustest tulevad vaktsineeritud inimesed ja millistest vaktsineerimise suhtes negatiivselt meelestatud inimesed. Seega on perearsti ja pereõe suhtumisel ja seletustööl inimeste otsusele reaalne oluline mõju.
- Jätta laps vaktsineerimata on suur vastutus ühiskonna ees. Kõiki inimesi ei saa vaktsineerida - tahtmatult on immuniseerimata nt pisikesed beebid, aga ka vähihaiged või krooniliselt haiged inimesed, kellele vaktsiin ei toimi. Neid kaitseb ühiskondlik vaktsineeritus - kuna teised on vaktsineeritud, siis need haigused ei levi meie seas. Mittevaktsineerija elab Eestis turvaliselt vaktsineerija kulul. Iga vaktsineerimisest loobuv vanem peab mõtlema: mida ma tunnen, kui minu vaktsineerimata laps annab haiguse edasi lapsele, keda ei saanud vaktsineerida? Eetiline vastutus on väga suur. Kindlasti tuleb vaktsineerimata jätmisest ise teavitada kõiki kollektiive, kus laps osaleb.
- Tänavu on Eestis grippi surnud 45 inimest, nende seas üks imik. Põhjuseks on madal vaktsineerituse tase - vaid kaks protsenti ühiskonnast. Gripivaktsiin ei ole ideaalne - iga aasta tuleb teha uus süst, sest igal hooajal levib uus tüvi. Samas ei kaitse vaktsiin teiste võimalike tüvede vastu. Samas on vaktsineerimine ikkagi parim teadaolev viis oma perekonda gripi eest kaitsta. Täiskasvanutele on gripp pigem ohutu, kuid vanuritele ja lastele ohtlik. Kui perre sünnib laps, kaitseb teda gripi eest see, kui pereliikmed on vaktsineeritud ega levita kodus gripiviirust.
- Sel aastal vajas gripi tõttu intensiivravi 105 inimest. Keskmine intensiivravipäevade arv oli 9, keskmine haiguspäeva maksumus 1500 eurot. Seega läks pelgalt gripihaigete intensiivravimine riigile maksma poolteist miljonit eurot. Kuid lisaks intensiivravile oli 1400 inimest gripi tõttu tavalisel haiglaravil ning palju inimesi kodusel ravil. On määramatu, kui palju kulus nt gripiga seonduvalt haigushüvitiste maksmiseks. Gripi vaktsiin maksab aga umbes kuus eurot.
- Inimesed võib vaktsineerimisse suhtumise järgi jagada kolme rühma. Esimesed usaldavad arste ja riiki. Teised ei usu arste ega riike niikuinii ning neid ei veena ümber ka tõenduspõhine info, teadusuuringud. Kolmandad on aga kahtlejad, kaalujad, küsijad ja küsimustele vastuste ootajad. Just nendega suhtlemine on tähtis. Terviseameti Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova ütles enda lõpusõnades, et kutsub üles kõiki kuulajaid, kellel on murelikke vaktsineerimise teemalisi küsimusi: "Minu poole pöördub päevas kolm-neli lapsevanemat ja minu vastusest sõltub mingi konkreetse lapse tervis ja saatus. Vajadusel palun pöörduge ja ma vastan küsimustele."
- Pediaater Eda Tamm ütles oma lõpusõnades, et on töötanud lastearstina üle 30 aasta ja näinud isiklikult oma silmaga, kuidas tänu vaktsineerimisele ei esine meie lastel enam mädast meningiiti, mida tekitab haemophilus influenzae b, kuidas lapseea B-hepatiit on meie ühiskonnast kadunud, kuidas praegu näitab tulemusi rotavaktsiin - väheneb vedelikupuudusega haiglasse jõudvate laste arv.
Ümarlauas osalesid Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmer, pediaater Eda Tamm, perearst Karmen Joller, Ravimiameti ravimiohutusosakonna juhataja Ott Laius, Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet, Terviseameti Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova, Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova, Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist Ene Tomberg, Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer, Sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna nõunik Martin Kadai, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna ja riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja. Ümarlaua kutsus kokku ravimitootjate liit.
Ümarlauda saab järelvaadata-kuulata:
