Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti eelmisel aastal Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 11 588 sündi, mis on kõige väiksem sündimus alates aastast 1919. Sündis 5611 tüdrukut ja 5977 poissi.
Kaksikuid registreeriti 178 paari, neist 62 paari poisse, 53 paari tüdrukuid ja 63 segapaari. Sündisid ka kolmed kolmikud. Tallinnas registreeriti 3876 sündi, Harjumaal 1804, Hiiumaal 62, Ida-Virumaal 689, Jõgevamaal 218, Järvamaal 268, Läänemaal 162, Lääne-Virumaal 490, Põlvamaal 200, Pärnumaal 734, Raplamaal 305, Saaremaal 308, Tartumaal 1620, Valgamaal 226, Viljandimaal 352 ja Võrumaal 274 lapse sünd.
Demograaf Mark Gortfelderi sõnul on sama tendents on ka teistes Euroopa riikides, kuid Eestis on langus suurem. 1990ndatel sündinud väiksed põlvkonnad on jõudnud lapsesaamisikka, seega sünnitusealisi naisi lihtsalt jääbki mõneks ajaks vähemaks. Võimalik, et vähenemine on seotud ka sellega, et 2017. aastal kehtestatud ja sündimuse kasvu kaasa toonud suurperetoetus kaotas aastatega inflatsiooniga oma mõju. Märgata on juba ka sõja mõju - aasta lõpus sündis veelgi vähem lapsi, st kohe sõja alguskuudel vähenes inimeste soov last saada.
Popimad nimed on endised
Eelmisel aastal olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia, Mia, Eva, Lenna, Marta, Amelia, Elli, Maria, Sandra ja Alisa. Poistele pandi enim nimeks Oskar, Sebastian, Mark, Hugo, Robin, Martin, David, Lukas, Aron ja Rasmus.
Seega suuri muudatusi võrreldes viimaste aastatega popimates nimedes ei ole!
Muud perekonnasündmused eelmisel aastal
2022. aastal sõlmiti 6386 abielu, neist 392 vaimulike poolt. Lahutati 2434 abielu.
Uus nimi anti 2118 isikule. Neist eesnimi 447, perekonnanimi 1462 ning ees- ja perekonnanimi 209 inimesele.
Eelmisel aastal registreeriti 17 245 surma.
