(Pilt: ABC News ekraanitõmmis)
Ülemöödunud nädalal usaldas üks California abiõpetaja oma kõhutunnet ja päästis tänu sellele 11-aastase tüdruku võõra mehe autost.
Teel tööle möödus Sandra Ferguson võõrast autost ja märkas selles istuvat ühte oma kunagistest õpilastest, kelle kõrval juhiistmel istus keskealine mees. Enda sõnul tundis naine, et midagi on valesti ja ütles, et tüdruk nägi hirmunud välja, vahendab ABC News.
Küsimuse peale, kas tegemist on lapse isaga, vastas tüdruk, et mees olevat tema sõber. "See ei ole sinu sõber!" hüüdis Ferguson, kes sai aru, et midagi on väga valesti. “Peatasin enda auto mehe oma ees ja parkisin ta kinni. Ütlesin tüdrukule: "roni sellest autost kohe välja!"
Seejärel helistas naine politseisse, kes arreteeris 51-aastase Santiago Salazari kahtlustatuna inimröövis. Uurijad tegid kindlaks, et laps meelitati Salazari poolt sõidukisse hommikul kella seitsme paiku, kui tüdruk oli teel Sutteri algkooli. Salazar haaras tal randmest ning sundis teda sõidukisse istuma. Kohutav juhtum leidis aset päise päeva ajal.
Sutteri algkooli direktor Debra Harrington rääkis intervjuus ABC News'ile, et Ferguson on kaitseingel, kes takistas millelgi kohutaval juhtumast. "See oli nagu mingisugune supernaise-värk. Ma ei suuda uskuda, et ma midagi sellist tegin!", imestab Ferguson ise korda saadetud kangelasteo üle.
Mida teha, et minu lapsega midagi sellist ei juhtuks?
Selleks, et last sarnase olukorra eest kaitsta, on ettevaatusabinõusid, mida tasuks ennetavalt rakendada. Esiteks tasub meeles pidada, et mitmekesi on alati turvalisem - veendu, et laps ei käiks kusagil üksinda, vaid alati kasvõi mõne sõbra või klassikaaslasega koos. Lisaks tasub kokku leppida "salasõna" - õpetada lapsele, et kui talle tuleb lasteaeda või kooli järgi keegi teine, peab see inimene oskama nimetada kokku lepitud salasõna. Selleks sõnaks võib olla misiganes - kõige olulisem on lihtsalt lapsele kinnitada, et ta peab seda alati küsima, kui keegi tundmatu talle läheneb ja teda kusagile kaasa kutsuda püüab. Lisaks võiks lapsega läbi mängida tekkida võivaid situatsioone ning õpetada talle, kuidas käituda, kui üks või teine sündmus aset leiab.
Kui keegi, keda laps ei tunne, püüab teda endaga kaasa meelitada, peab laps esmalt keelduma, seejärel lahkuma, vajadusel karjuma ja juhtunust esimesel võimalusel mõnele usaldusväärsele täiskasvanule rääkima (emale-isale, vanavanematele, õpetajale v.t.). Lapsele tuleks õpetada, et ohtlikus olukorras on lubatud täiskasvanule vastu hakata ja "ei" öelda ning et karjumine ei ole keelatud (ka siseruumides), kui seda peaks vaja minema, et ennast ohu eest kaitsta. Laps, kellele on õpetatud, et toas ei karjuta ja endast vanematele vastu ei vaielda, võib ka potentsiaalse kurjategija vastu viisakas olla, sest emme-issi on teda sedasi kasvatanud. Oluline on need olukorrad lapsega läbi mängida, et lapsed tunneksid ennast igas olukorras turvaliselt ja teaksid, mida enda kaitsmiseks ette võtta.
Kuidas oled Sina last võõrastega suhtlema õpetanud? Kas reageeriksid, kui Sulle tuttav laps jääks Sulle võõra täiskasvanu seltskonnas hirmununa silma?
