2018: olulised seadusemuudatused lastega peredele

03. Jan 2018, 17:10

Head uut aastat! Nagu ikka, teeme ülevaate sel aastal kehtima hakkavatest seadusmuudatustest, mis mõjutavad lastega perekondi.

Laste kasvatamist puudutavad seadusemuudatused, mida tasub teada:

Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele tõuseb. 2018. aastal on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot (varem 50 eurot). Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta jääb lapsetoetuse suuruseks 100 eurot.
Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus. 1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
Vanemahüvitise saamise ajal on võimalik teenida senisest suuremat töötasu. Alates 1. märtsist 2018 on vanemahüvitise maksmise ajal võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, ilma et hüvitist vähendataks. 2018. aastal on summa, mida ilma hüvitise vähendamiseta vanemahüvitisele lisaks teenida tohib, 1544 eurot kalendrikuus.

Kui inimene teenib vanemahüvitise saamise ajal rohkem kui 1544 eurot lisatulu, lahutatakse tema vanemahüvitisest sissetulekupiiri (ehk 1544 eurot) ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui hüvitise määr (2018. aastal 470 eurot), makstakse vanemahüvitist hüvitise määra suuruses.

Varasemalt tohtis vanemahüvitise kõrvalt juurde teenida vaid miinimummääras töist tulu (mullu seega 430 eurot), muidu vanemahüvitist vähendati, mis sisuliselt takistas lapsega kodus olevat vanemat lisaraha teenimisel.
Viljatusravi ravimeid hakatakse hüvitama apteegis kohapeal. 2018. aastast hakatakse kunstliku viljastamise ravimeid hüvitama apteegis ravimi ostmisel ning kaob vajadus hüvitise taotlemiseks tagantjärele.
Riik hakkab pakkuma kahte uut vaktsiini. Kasutusele võetakse väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu – difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit. Seni vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu kolme erineva vaktsiiniannusega eraldiseisvalt, esimene süst tehti sünnitusmajas. Uue liitvaktsiiniga väheneb väikelapseeas tehtavate vaktsiinisüstete arv ning vaktsineerimist B-hepatiidi vastu alustatakse alles kolme kuu vanuselt. Lisaks hakatakse alates 2018. aastast pakkuma 12-14 aastastele tütarlastele tasuta HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis aitab ennetada emakakaelavähki.
Raske ja sügava puudega lapsed saavad vanemate tööl käimist toetavaid tugiteenuseid. Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele pakutakse lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning toetava teenusena transporditeenust Euroopa Sotsiaalfondi toel. Tugiteenused on kättesaadavad kõigile raske ja sügava puudega lastele, kelle teenusevajadus on hinnatud kas kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse/sotsiaaltöö spetsialisti poolt või teenuste vajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis.
Raske puudega laste vanemad saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele. 1.jaanuarist saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad ning senisest lihtsamaks ja kiiremaks muutub õppelaenu kustutamise menetlus. Senini oli õigus õppelaenu kustutamisele sügava puudega laste vanematel ja puuduva töövõimega inimestel.
2018. aastal on tööandjatel võimalik taotleda töötukassast toetust alaealistele töökogemuse andmiseks. Toetuse suurus on 30% tööle võetava alaealise bruto töötasust ning kokku on tuleva aasta riigieelarves planeeritud selleks 3,87 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ vahenditest.
Õigusrikkumisi toime pannud lastele osutatakse sotsiaalset rehabilitatsiooni ja lepitusteenust ning vajadusel ööpäevaringset tuge senisest suuremas mahus. Kohalik omavalitsus saab alates 2018. aastast suunata lapsi otse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Laieneb ka lepitusteenuse sihtrühm ning edaspidi on teenust õigustatud saama ka alla 14-aastased süüteo toime pannud lapsed.
Toetatakse uute lapsehoiukohtade loomist. 2018. aasta alguses avanevaks teiseks taotlusvooruks on Euroopa Sotsiaalfondist ette nähtud 2,5 miljonit eurot lapsehoiukohtade loomiseks. Muuhulgas toetakse ka eriilmeliste lapsehoiukohtade loomist, mis vastavad piirkonna perede tööajakorraldusele ja spetsiifilisematele vajadustele, näiteks hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad ning tööandja juures asuvad või võõrkeelsed hoiukohad.

Lapsevanemaid puudutavad seadusemuudatused, mida tasub teada:

2018. aastal on alampalk 500 eurot kuus ja 2,97 eurot tunnis. Alampalk on 2018. aastal esmakordselt terves ulatuses maksuvaba. Mullu oli alampalk 470 eurot kuus, millest maksuvaba tulu oli 180 eurot.
Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb seniselt 30 eurolt 40 euroni. Rasedad ja väikelapse emad saavad jätkuvalt hambaravihüvitist 85 eurot aastas. Suuremat, 85-eurost hüvitist hakkavad aga nüüd saama ka keerukate, hammaste tervisele mõjuvate haiguste (nt diabeet, Sjögreni sündroom) põdejad.
Retseptiravimid muutuvad suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks. Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot saab hüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel.
Toimetulekupiir tõuseb täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus. Prognoosi kohaselt väheneb leibkondade absoluutse vaesuse määr kuni 2,8 protsendipunkti. Lisaks muutub toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks, et soodustada toestust saavate inimeste tööle asumist.
Haigekassa eelarvesse lisandub tänavu 34 miljonit eurot, millega rahastatakse ligi 140 000 uut ravijuhtu, sh 7000 operatsiooni rohkem kui mullu. Lisanduvad mitmed võimalused vähi ennetamiseks ja raviks, paraneb laste ja mitmete raskete haiguste ravimite ja ravi kättesaadavus.
Raske ja sügava intellektihäirega täisealistele luuakse päeva- ja nädalahoid. Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatel raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel on võimalus saada igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus.