Tuntud pereblogi Meie käopesa autor Mirjam jagab täna kümmet viisi, kuidas tavatoidupoodidest käimisest loobumine ja selle asemel toidu korra nädalas e-poest koju tellimine tema perekonna elu muutnud on. Muidugi paremaks!
Ta kirjutab:
1. Sooduspakkumistest õhtusöögiideed. Et e-toidupoes on eraldi soodustoodete kategooria, alustan iga “poetiiru” sealt. Kuna õhtusöögiideid genereerides alustan alati põhikomponendist, võtangi esmalt ette soodushinnaga lihad-kalad. Kui igaks toidukorraks on sooduspakkumiste seast põhikomponendid ostukorvi rivvi laotud, hakkan neile e-poest täiendavaid koostisosi lisama, et igast valitud lihast-kalast terviklik roog kokku tuleks.
Sooduskategooriast on abi ka kauasäilivate varude soetamisel. Kui või, kohvioad, kvaliteetõlid, meil tihti kasutusel olevad kuivained või sügavkülmutatud tooted märkimisväärse soodusega on, võtan ka neid lisaks. Kui niikuinii tarbime, on arukas seda teha oluliselt odavamalt!
2. Vähem ootamatuid üllatusi. Kord nädalas osteldes on lihtsam veenduda, et söögitegemise ajal kappe avades ei selguks, et midagi ostmata on jäänud. Kui kõik koostisosad ja kogused on riburadapidi silma all, on tänu selgele ülevaatele üsna kindel, et täiendavaid ootamatuid poeskäike nädala sees teha ei tule.
Kui e-toidupoodide teenus veel sinu kodukanti laienenud ei ole, kehtib see eelis ka kord nädalas nimekirjaga ostlemise puhul. Kui kogused on ostukärus koos, on lihtne arvestada kui mitu rooga ostetust kokku tuleb ja hinnata, mitmeks päevaks sellest jaguma peab. Igapäevaselt poes käies on hoopis suurem oht üle tarbida või mõne roa jaoks vajalikke komponente ostmata unustada.
3. Sama raha eest rohkem. Paljud e-poes müügil olevad puu- ja köögiviljad on kaaluarvestuse asemel müügil tükikaupa, sest nii on loogilisem ja lihtsam. Näiteks lillkapsas, banaanid, suvikõrvitsad, mangod… Hind on paika pandud vilja umbkaudse eeldatava kaalu järgi, kuid tihti juhtub, et toodete tegelik kogukaal on teine. Kui arvestatud kaalust väiksem, kannab e-pood sulle ülemakstud summa tagasi. Tihti juhtub aga, et tellitud vilju on arvestatust rohkem ja niipidi on võit sinu kasuks – juurde maksma ei pea ning kilohind on selle võrra märkimisväärselt soodsam. Äge, kas pole?
4. Märkimisväärne rahaline kokkuhoid. Sestsaati kui e-poe teenusele üle läksime ja ainult ühe korra nädalas ostlema hakkasime, on meie pere igakuine toidueelarve oluliselt kahanenud. Kui meie teine laps veel beebi oli ja meiega sama toitu ei söönud, seadsime endale kuu eelarveks 400€ ja loobusime sellest algatusest üsna kiirelt, sest erinevates poodides pea igapäevaselt osteldes jäi sellest seatud summast alati väheks.
Nüüd, kui toita on neli näljast suud ja lisandunud on veel viieski pereliige, tuleme 400€ eest kuus täiesti vabalt toime, kusjuures ei ole me oma harjumustes säästmise nimel ainsamatki teadlikku muudatust teinud.
5. Ajasääst. Tihti kuulen inimesi kurtmas, et tööpäeva järel lapsi lasteaiast-trennidest koju tuues ja siis rampväsinuna koduuksest sisse astudes on võimatu suuta igal õhtul kodus süüa teha. Tihti paistab see nii olevat just sellepärast, et pärast tööd veel poes näljasena õhtusöögiideid genereerides, järjekorras seistes ja poekottidega koju jõudes on kell juba masendavalt palju.
Kui poeskäike ei planeeri, saab toidu e-poest tihti tellida juba samaks õhtuks, näiteks lapse lõunaune või tööl lõunapausi ajal, selleks kodunt või kontorist sammugi kaugemale astumata. Sellest veel etem on muidugi kord nädalas ostlemine – mina soovitan ostelda e-poes, kuid ka harilikke poeskäike harvendades ja ette planeerides on ajasääst tohutu. Kiiremateks (näiteks trenni-) päevadeks saab planeerida väiksema ajakuluga õhtusöögid, kasvõi midagi juba ette koorides-hakkides-valmistades. Ükskõik, mil määral ette planeerimine on võrreldes igapäevaste poeskäikudega igatahes märkimisväärne ajasääst. Lisaks: iga kodune lapsevanem teab hästi kergendustunnet, kui teine lapsevanem pärast pikka eemaloldud tööpäeva uksest sisse astub. Mida rutem see hetk kätte jõuab, seda parem – ei ole vaja, et see väärtuslik aeg poesabas kaduma läheks.
6. Madalam stressitase. Meie jaoks on kaootiliste poeskäikude ühele e-poeskäigule nädalas taandamine lisaks raha ning aja säästmisele tähendanud ka oluliselt rahulikumat ja stressivabamat argielu. Kõik me ju teame kui ärritavaks võib argine “mis me täna süüa teeme?” mõnikord kujuneda. Need päevad kui keegi ei tea, mida süüa teha, ühtegi head ideed pähe ei tule, kõigi retseptide puhul tundub, et alles me ju sõime seda, miski justkui isutaks, aga ei tea, mis… Kõlab tuttavalt?
Kui õhtusöögi valmimise dikteerib kapis olemasolev toidukraam, jääb igasugune nuputamine ära. Minu jaoks tundub päevapealt ära jagatud nädalamenüü koostamine liigse pidulikkusena, mistõttu lasen sooduspakkumistel end inspireerida ja otsustan selle järgi, mis meile järgmisel nädalal maitseb. Peamine on, et ka kõige laisemal ja tüütumal õhtul pliidi äärde sammudes tean, et ei pea pead vaevama ja saan lihtsalt toidu valmis visata. Tänu sellele teadmisele on olemata ka suur osa meid varem vaevanud stressitase.
7. Vähem raiskuläinud toitu. “Ebaeetiline on toidu prügikasti viskamine maal, kus 17,5% elanikkonnast elab suhtelises vaesuses ja 10%-il ei ole piisavalt sissetulekut, et osta endale igapäevast toitu.“
Tsitaat Toidupanga kodulehelt. Euroopas viskame ära pea poole kogu toodetud toidukraamist ja ehkki Eesti kodumajapidamised ei ole selle probleemi kõige suurem valukoht, ei loobi mõistlik tarbija toitu ka sellele vaatamata prügikasti. Päris 100% prii ei ole meie leibkond sellest patust ka täna, kuid fakt on see, et kord nädalas osteldes on oht üle tarbida kordades-kordades-kordades väiksem. Ostad ainult seda, mida vaja on ja sööd enne uue nädala toidutellimust/poeskäiku kapi tühjaks. Mõistlik, kas pole?
8. Parima toote valimine. Endale sobivaima tooteni jõudmiseks peab läbima paraja kadalipu. Kõigepealt tuleb veenduda, et toote hind on taskukohane. Siis vaadata, et selle kvaliteet oleks määratud hinnaga kooskõlas – jälgida koostisosade nimekirja, päritolu, puhtust jne. Seejärel uurida, missuguse koguse juures kilohind kõige mõistlikum on. Ja siis korrata kogu seda protsessi poes iga riiuli juures iga vajamineva toote puhul. Viitsid? Mina ei viitsi. Mul tekib ainuüksi sellest mõttest stress, et peaksin poes iga sojakastmepudeli pealt etikette edasi-tagasi lugema ja võrdlema hakkama. Sellel sojakastmel on glükoosi-fruktoosisiirup kirjas, sellel ka, oot, mitmendana ta eelmise pudeli koostisosade nimekirjas oli, ahnii, sellel pole üldse…
E-poes on see asi lihtsamast lihtsam. Toote pisipildi juures on toote hind ja kilohind. Sellele klikkides hüppab lahti väike hüpikaken, kus kogu info ilusti reas. Kui see ei sobi, klikin kinni ja võrdlen järgmisega. Kui leian parima, klikin sobiva koguse endale ostukorvi. Klikk-klikk-klikk. Jube mugav.
Kui e-toidupoe kullerid sinu kodutänavat veel ei tunnista, saad e-poe otsingumootori ja ostukorvi siiski enda kasuks tööle panna. Kaupade hinnad ja sooduspakkumised on füüsilises kaupluses ja e-poes samad, mistõttu võid tooteid valida ja nimekirja koostada e-poes, nimekirjast näiteks nutitelefoniga ekraanitõmmise teha ja sellega poodi suunduda. Lihtsam on nii kohe päris kindlasti!
9. Tasuta raha?! Enne kord nädalas ostlemise režiimile üle minemist ja e-poest tellima hakkamist käisime paljudes erinevates poodides. Kui jalgsi ja kodu lähedal, siis Maximas, kui suuremaid oste tegemas, siis Selveris, vahel Rimis. Kui pärast-tööd-poesutsakaid tehes, siis seal, kuhu tähtede seis parasjagu juhatas. Oleme küll kõigi nende poekettide püsikliendid ja boonussüsteemide üle ka seni rõõmustanud, kuid märkimisväärset kasu me neist seni lõiganud ei olnud.
Kui e-poest tellima harjudes paratamatult kogu raha vaid ühteainsasse poodi “viisin”, tabas mind esimest korda füüsilisse poodi minnes suur üllatus. Mu säästukaardile oli kogunenud peaaegu sada euroraha! Kuna e-poes boonuspunktidega (vist?) maksta ei saa, ei olnud ma sellest teadlik ega oleks osanud aimatagi, et vaid ühe kindla keti juures osteldes märkimisväärse summa boonust teenin. Jällegi – kehtib ka väljaspool e-poodide piirkondi füüsilises poes osteldes. Käi ühes kindlas poes ja planeeri nii, et ostled vaid korra nädalas.
10. Keskkonnasäästlik alternatiiv? Oluline on silmas pidada, et ehkki ka see olukord jõudsasti paraneb, saad e-poest ostes kaasa üsna arutu koguse kilekotte. Kui oled keegi, kes ka ise poes käies kilekoti ostab, pole selle üle mõtet nuriseda. Õnneks on paljud pakendajad mõistlikud inimesed ja topivad viljad ühte kotti kokku. Kui aga alati oma “taaraga” poes käid, tea, et selline miinus e-poe teenusega kaasneb. Meie kasutame kilekotid prügikottideks ja kui tulevad paberkotid, lähevad nad kompostikasti. Päris Ilma oleks muidugi oluliselt etem!
Paljuräägitud kilekotiteemale lisaks tasub arvesse võtta ka transpordile kuluvaid ressursse. Palju on uuritud e-poenduse mõju keskkonnale ja tihti on leitud, et e-poes ostlemisel on meie liigtarbimise all kannatavale koduplaneedile positiivne mõju. Tegelikult ei ole sellest ilmselt eriti abi, kui muidugi poodiminekule kulunud aja hoopis kinno, spordiklubisse või restorani sõites veedame. Hea, et me, inimesed, kodus diivanilt WC’sse ja kööki autoga ei sõida…
Aga tõsi ta teoorias siiski on, et kui mitmetesse majapidamistesse veab kauba üksainus auto, on see kahtlemata etem sellest, et kõik need inimesed ise autoga poodi ja tagasi sõidaksid. Seljakotiga poes käimine, mis kõigist transpordiviisidest kahtlemata kõige “rohelisem” on, ei ole minu jaoks alternatiiv – eriti kui ostlen kord nädalas väga palju korraga ja tean, et sel viisil märkimisväärselt vähem tarbin. Kõige suurem keskkonnasääst on niisiis ikkagi see, kui ostled harva ja kaalutletul. Ei sõida iga päev poodi ega kuluta oma tarbimiskäitumisega kaudselt poe lahtiolekule kuluvaid ressursse, ei soorita poes ebaolulisi emotsioonioste (mis on oluline mitte ainult koduplaneedi, vaid ka sinu isikliku heaolu seisukohalt – nii tarbid vähem rämpsu!), ostad täpselt nii palju kui nädalaks vaja ja kui puudu jääb, ei lähe poodi, vaid sööd seda, mida kodus on.
Kindlasti on võimalik leida vastuargumente – kes tahab poes vilju valida-näppida-võrrelda, säilivusaegu valida, tooteid ise käes hoida ja oma silmaga näha jne. Kuni mu toit on värske ja tarbitav, olen ma üsna vähepretensioonikas klient. Mulle on oluline, et mu viljad oleksid küpsed, värsked ja kvaliteetsed, kuid kui pakend on lömmis või säilivusaeg lühike, olen pigem rõõmus, et kord juba toodetud (ja võib-olla muidu raisku minev) kaup minu koju jõuab ja tarbitud saab.
Mirjami sissekanne on osa Swedbanki loodud algatusest #Kogumispäevik, mille eesmärk on luua kogukond inimestest, kes soovivad raha säästa ja hoida motivatsiooni eesmärkide suunas liikumisel. Kogumispäeviku Facebooki grupis saab igaüks jagada oma säästunippe ja ammutada inspiratsiooni teiste tegemistest.
Millised on Sinu jaoks e-poes ostlemise plussid, millised aga miinused? Millised on Sinu kokkuhoiunipid?