Piim pole taevalik imerohi ega põrgulik vaenlane. Piim on lihtsalt piim, joo või ära joo.
Koledasti köhiv laps kisub sügavkülma ust ja palub jäätist. Pikemalt mõtlemata vastad lapsele, et ta ei tohi praegu jäätist süüa, sest tal on kurk haige. Miks? IFL Science jagab levinud tervisemüüte, mis ei vasta tegelikult tõele.
Valeteadmine: soojad riided kaitsevad külmetushaiguste eest ja märgade juustega ei tohi külmal ajal haigestumise ohu tõttu õues käia.
Ainus haigus, mida külmetamine põhjustab, on hüpotermia ehk alajahtumine. Rahvasuus külmetushaigusteks nimetatavad talvised köhad-nohud on tegelikult viirushaigused, st neid põhjustab kokkupuude viirustega mitte külmetamine. Tegelikult on leitud, et külmas viibimine hoopis parandab tervist.
Miks siis inimesed talviti rohkem haiged on? Esiteks veedetakse talveperioodil palju enam aega siseruumides, kus haigustekitajad levivad inimeselt inimesele hõlpsamini. Teiseks on meie kehadel külmal ajal keerulisem haigustekitajate vastu võidelda.
Valeteadmine: palja peaga ei tohi külmal ajal käia, sest pea kaudu kaotab inimene 90% kehasoojusest.
Pea ei erine soojuskao osas kuidagi teistest kehaosadest. Me kaotame kõige rohkem soojust selle kehaosa kaudu, mis on riietamata. Enamasti on see lihtsalt juhtumisi pea. Kui läheksime talvel õue paksu mütsi, aga lühikeste pükstega, kaotaksime enim kehasoojust jalgade kaudu.
Valeteadmine: haigena ei tohi jäätist süüa.
Haigena võib jäätist süüa sama julgelt, kui mis iganes muud maiustust. Vastupidi - jahedad toidud nagu jäätis võivad valusat kurku rahustada. Vahetevahel ei ole haigel isu mitte midagi süüa. Siis võib jäätis pakkuda natukenegi kaloreid.
Ning müüt, et haiguse ajal ei tohi piimatooteid tarbida, sest need suurendavad meie kehas limaeritust? See pole samuti tõsi.
Valeteadmine: kohvi joomine lapsena võtab kasvu kinni.
Uuringud pole leidnud laste kohvitarbimise ja luude kasvu vahel mingit seost. On leitud, et täiskasvanud kohvijoojatel imendub kaltsium õige pisut halvemini kui nendel täiskasvanud inimestel, kes kohvi ei joo, kuid mõju on täiesti marginaalne.
Valeteadmine: piim kaitseb meie luid.
See on väga visa müüt, mille reklaamindus on juurutanud sügavale riiklikesse poliitikatesse. Samal ajal näitavad mitmed teadusuuringud, et suuremal piimajoomisel ja tugevamatel luudel pole omavahelist seost.
Modernne on uskuda, et piim on kas tervisele väga tähtis või väga kahjulik. Kahjuks või õnneks pole kumbki neist väidetest tõene. Piim on lihtsalt piim, joo või ära joo.
Valeteadmine: tekiilast purjus olemine paneb inimesed hullumeelsemalt käituma.
On palju erinevaid müüte, justkui paneks üks või teine alkohol meid kolmandat või neljandat viisi käituma. Tegelikult pole neid arvamustel mingit loogilist alust. Kõik alkoholid on ühtmoodi alkoholid.
Miks siis inimesed tunnevad, et just tekiila paneb neid purjuspäi hullumeelseid tempe tegema? Teadlased on leidnud, et meie käitumine purjusoleku ajal on tugev peegeldus meie ootustest käitumisele purjusoleku ajal. Seega - kuna sa oled alati uskunud, et tekiila ajab sind pisut pööraseks, siis käitudki pärast tekiila joomist vastavalt.
Valeteadmine: pärast söömist ei tohi tund aega ujuma minna.
Mõned vanemad ei luba oma lastel pool tundi, teised aga tund aega pärast keha kinnitamist ujuma minna. Teooria järgi on pärast söömist suurem osas meie verest kõhtu kogunenud, mistõttu lihastes on vähem verd ja suurem krampi minemise tõenäosus.
Praktikas ei ole aga ükski uuring sellist teooriat tõestanud. Ning ükski inimene pole kunagi uppunud täiskõhust tingitud krambi tõttu.
Valeteamine: mahlakuur (detox) puhastab meie keha rämpsainetest.
See pole lihtsalt tõsi. Meie kehal on kahjulike ainete organismist eemaldamiseks oma viis (läbi maksa, neerude ja seedesüsteemi). Mitte ükski mahlakuur ei kiirenda seda protsessi.
Lisaks sellele – kui köögi- või puuvili on mahlaks pressitud, mitte smuutiks blenderdatud, on see lausa rumal dieet, sest nii jäävad menüüst kõrvale viljades sisalduvad kasulikud kiudained.
Valeteadmine: kõik inimesed peaksid jooma vähemalt kaheksa klaasitäit vett päevas.
Vee joomine on väga tähtis, aga tegelikult pole ükski uuring kinnitanud, et tervet inimest aitaks kuidagi just 8+ klaasitäie vee joomine päevas võrreldes lihtsalt klaase lugemata, janu korral veejoomisega.
Valeteadmine: vitamiinitablettide võtmine hoiab meid tervena.
Iga-aastased multivitamiinikuurid kõlavad hea ideena, kas pole? Paraku ei ole aastakümnete jooksul tehtud uuringud näidanud vitamiinitablettide kuuridel mingit erilist kasutegurit. Vastupidi – vitamiinikuure on seostatud isegi kõrgema vähiriskiga.
Muidugi on mõned erandid (alatoitumus, teatud terviseprobleemid, talvine D-vitamiini vaegus või foolhappe vajadus raseduse ajal jms), aga enamus inimesi peaks oma kehale vajalikud vitamiinid lihtsalt toidust kätte saama ega vaja iga-aastaseid multivitamiinikuure.
Millist neist valeteadmistest oled Sina senini uskunud?
