Piiga oli kuu ja peale, kui loobusin rinnapiima saagast ja hakkasin talle pudelitoitu andma. Miks ja kuidas ma sinna jõudsin on teise postituse teema. Ma siiani mõtlen, et äkki oleks pidanud rohkem pingutama ja tegelikult mingi hetk ju piim tuli, kuid minu väsimus-stress-esmaemadus-oskamatus-surve siit ja sealt viis selleni, et piiga läks täielikult pudelitoidule.
Puust ja punaselt! See postitus puudutab eelkõige neid emasid, kes RP andmisest plaanivad loobuda enda mugavusest. Võibolla see aitab teil natukene kauem vastu pidada. Nii nagu laps peab õppima imemist, peab naine õppima imetamist. Ma tunnen uhkust nende emade üle, kes on pingutanud, kuid mõnikord tõesti pole midagi teha.
Ma olen kohanud nii mõndagi veel-mitte-ema, kes on öelnud, et läheb kohe rinnapiima asendajale, sest nii on lihtsam. Nii on rohkem vabadust ja... no kõik võimalikud põhjendused. Tahate, ma räägin teile oma mõtteid ja kogemusi, et MIKS ma nüüd KAHETSEN, et ma ei pingutanud rohkem? Toon teile mulle öeldud või silma jäänud RPA poolt argumendi ja kirjutan selle oma kogemuse põhjal lahti.
- Toiduvahed on pikemad ja ta magab öösel paremini. Siin on mul lausa kaks argumenti.
- Jah, soovitatavalt lapse seedimisele oleks kasulik, et vahe oleks kolm tundi. Üritage seda kolme tundi hoida, kui käsil on kasvuspurt ja ta lausa röögib toidu järgi. Mina ei hoidnud. Gaasid olid korralikud.
- Öösel magavad nad võibolla jah paremini, aga kas sina magad? Minu puhul oli see, et kui ta piima tahtis, tähendas seda, et ma ärkasingi täielikult üles. Ma muretsesin elektrilise pudeli soojashoidja, mis siis hoidis valmispandud keedetud vett kindlal temperatuuril. Kõrval oli pudel(id) valmis pandud pulbrikogusega, et siis lihtsalt kalla-raputa-toida. Aga - ma ärkasin üles. Puudus rinnaga toitmise uinutav mõju. Lõpuks ma olin sunnitud talle süüa andma nii, et ma panin ta padjale ja hoidsin ise pudelit. Sest kahel korral ma ärkasin istudes nii, et olin last toites magama jäänud ja pudel kukkus käest. Turvalisem oli laps sülest ära panna. Ka läheduse mõju jäi ära - võibolla siin on põhjus, miks tibu pole kaisukas . Aga point oli selles, et ma ei saanud pool unes tegutseda.2. Lihtsam on kodust ära käia - üks kõik kes saab selle pudeli talle anda. Esiteks ma ei käinudki kodust ära ja need harvad korrad, mis sai käidud - sama hästi oleks võinud ju pudelisse "lüpsta". 3. Mugavam on. Rinnanibud pole valusad. Rinnapõletikku pole. Jaah, viimase kahe vastu ma ei saa vaielda, aga mis otsast mugavam - pese neid pudeleid, steriliseeri, kogu aeg olgu silm peal, et pulbrit jätkuks, et vesi oleks keedetud ja õigel temperatuuril.
4. Gaase pole. Meil läks neli kuud enne kui leidsime sobiva piima. Ma arvan, et ta kasvas lihtsalt gaaside east välja enne.
5. Pole vaja rinnast võõrutada - aga mingi hetk on vaja ju ka lutipudelist võõrutada?
6. Lisaks siis veel sellised asjad võik välja tuua, millele tihti ei mõelda. Kõiksugu väljasõidud - kogu aeg pead olema kindel, et õiged asjad, pudelid, lutid ja kõik oleks kaasas. Külas käies on ebamugav, eriti kui oled külas öösel kolistamises ebakindel.
Mind motiveerib see läbimõtlemine järgmine kord rohkem pingutama. Ja nüüd ma tean, mis rinnapump mulle sobib. Aga ma tean ka seda, et kui tõesti ei ole enam piima, siis pole miskit teha. Mõnikord läheb nii... (kuid siiani tean, et äkki oleks läinud teisiti, lihtsalt enda peas oli kõik kinni).
Rohkem minu emaks kasvamisestvõib lugeda blogist: https://minaolenminablog.wordpress.com/
Aastase piiga ema Tiina
Madiken, Emmede Klubi toimetus