Jõulude lähenedes kipub paljusid ikka kerge jõulupaanika valdama. Kui täiskasvanule võib alati kingikotti pista küünlaid ja kohvikruuse, siis väikelapsele kingituse valimine on palju raskem ülesanne ning ka värsked emad ei oska alati kingitegijatele head nõu anda. Stinale on külla tulnud beebide ja väikelaste õpetaja Kairi Koolme, kes lapse esimeste mänguasjade temaatika igaühele arusaadavaks teeb.
Üldine põhimõte, mida mänguasju valides silmas pidada on, et mänguasi võiks olla pikalt kasutatav, multifunktsionaalne, turvaline ja vastupidav. Head mänguasjad ergutavad last liikuma, arendavad loovust, sõnavara, jutustamist, leiutamist, nuputamist, koordinatsiooni, käe ja silma koostööd ning peenmotoorikat.
Aga mida see kõik tähendab?
Peaaegu kõikidel poes saada olevatel mänguasjadel seisavad peal väited, et just need on lapse arengut soodustavad. Kairi Koolme ei soovita patareidega mänguasju, mis vilguvad ja laulavad, vaid soovitab eelistada lihtsamaid ja sageli ka odavamaid mänguasju.
Näiteks lihtsad muusikariistad, millega laps ise heli saab tekitada: kuljused, kastanjetid, trianglid, krooksupill, ksülofon, trumm jne. Vahe nupust tööle vajutatavate laulvate mänguasjadega on see, et laps saab aru, et need helid on tema tegevuse tagajärg. Kui laps raputab kuljuseid kõvemini, teevad need kõvemat häält. Kui rahulikumalt, vaiksemat. Nupule vajutatavatel mänguasjadel on helitugevus kogu aeg üks ning lapsel seda seost ei teki.
Lisaks, kui laps igapäevaselt sellise mänguasjaga mängib, koormab see kõva heli tema närvisüsteemi ning samuti pärsib sõnavara, sest mänguasja hääle kõrvalt ei kuule laps ema sõnu selgelt. Samuti, vastupidiselt levinud arvamusele, et rääkivad mänguasjad arendavad lapse sõnavara, on ju mänguasja „repertuaaris” siiski vaid loetud arv väljendeid, mis end kiirelt ammendavad. Natuke suuremale lapse jaoks on mõistmatu ka see, miks tegelane oma lauseid täiesti suvalistel momentidel ütleb.
Kõige paremad mänguasjad on sageli kõige lihtsamad
Näiteks üheks parimaks last liikuma ergutavaks mänguasjaks on pall! Palle on saadaval erinevates suurustes ja materjalides. Pisemal lapsel on hea palli järele esialgu küünitada või roomata, hiljem saab laps juba pallile järele joosta ning õppida palli viskama või seda jalaga lööma. Samuti on olemas struktuurse pinnaga massaažipallid.
Loomulikult on väikesele lapsele väga head ka igasugused topsikud, kujundite sorteerimise mänguasjad ja ladumistornid, kus laps arendab oma matemaatilist ja ruumilist mõtlemist, loogikat ja motoorikat. Ka võiksid beebil olemas olla puidust lihtsad klotsid.
Samuti on heaks valikuks pisut suuremad lego-tüüpi klotsid. Esialgu tasub osta lapsele vaid üks suurem komplekt klotsidest ja alusplaadist, kus mingeid teisi tegelasi juures ei ole.
Laps ei oska ise mängida
Kõikide nende mänguasjade puhul on vanemal oluline meeles pidada, et laps ei oska veel ise mängida, seega peab vanem talle kõiki tegevusi ise ette näitama.
Ka on tähtis, et vanem toetaks lapse loovust ning ei sunniks teda mängima iga mänguasjaga vaid neid mänge, milleks ese algselt mõeldud on. Klotsidest valmib mängupuder ja ämber võib täiesti vabalt ka müts olla!
Kaisukaru asemel käpiknukk
Pehmetes mänguasjades pole iseenesest midagi halba, kuid neid kipub juba beebi esimeste eluaastate jooksul pisut liiga palju kogunema. Kui aga kindlasti midagi pehmet kinkida tahta, võiks osta lapsele käpik- või sõrmenukud. Esialgu teed teatrit sina, mõne aasta pärast juba ka laps ise!
See võib tunduda uskumatu, kuid juba umbes pooleteise aastane laps on piisavalt vana, et suuskadel tasakaalu hoidmist harjutada. Kindlasti peaks alustama ilma keppide abita, sest lapse koordinatsioon pole veel piisavalt hea. Veel on liikumist arendavaks ees lükatavad ja taga veetavad mänguasjad.
Väga arendavaks on ka papist raamatud. Esialgu peaks jälgima, et raamatu igal lehel on peal üks asi. Et koos vanemaga raamatu vaatamine arendab lapse sõnavara, peaks kindlasti enne ostmist veenduma, et raamatus olevad sõnad on sobilikud. Näiteks, kas on ikka tarvis, et laps tunneks tiigrit, kuid kodumaist metssiga mitte.
Pusled ja lauamängud
Väikese tita esimene pusle võiks olla selline, mis on puidust, on suurte nuppudega, erksate värvidega ja konkreetsete piltidega. Edasi on paras soetada kahest-kolmest tükist koosnevaid papipusle pilte. Pisut hiljem võiks soetada sellise puslemängu, kus kaks tükki tuleb omavahel sobitada mingi loogika järgi, näiteks, et kuidas käivad kokku loomad ja loomalapsed. Järgmine samm on papist raamis pusled, millel on juba viis ja enam tükki. Juba enne kaheaastaseks saamist on jõukohane selline pusle, millel on tervikpilt ning pildi erinevad tegelased või esemed tuleb õigesse auku suunata.
Aastase lapsega saab juba tasapisi lihtsustatud variandis mälumängu mängida. Pane talle esialgu ette näiteks kolm pildipaari ja ning lase tal leida üles samasugused pildid. Kindlasti on parem valida selline mälumäng, kus on väga erinevaid pildid, sest mida rohkem erinevaid pilte, seda rohkem sõnu laps omandab
Vanuse märgistus
Mänguasjadele on peale märgitud vanus, millest alates on lapsel ohutu selle esemega iseseisvalt mängida. Eelkõige on see seal mänguasjatootja garantiiks. Samas on asju, mida lapsele juba varemgi hankida võiks, kuid see tähendab kindlasti, et vanem peaks pisema lapse mängu valvama. Näiteks voolimismassid ja näpuvärvid võiks juba aastasel olemas olla.
Kindlasti võiks selles vanuses lapsele ka esimesed pliiatsid osta. Eelistatavalt peaksid need olema kolmnurksed ja paksud, sest see kuju tingib õige pliiatsihoiu.
Kindlasti võib lapsele ja vanematele kinkida ka lihtsalt elamusi! Näiteks nukuteatri või loomaaia pileti. Või hoopiski beebi huviringi pääsme või fotosessiooni.
Tänase kokkuvõtteks võib öelda, et lihtsuses peitubki võlu ning lapse seisukohast on kõige paremad asjad, mis tal endal mõelda ja leiutada lasevad.
