Siiri on täna tulnud kohtuma ämmaemand Liis Raagiga, et uurida temalt, kuidas võõrutada rinnast oma aasta ja kahekuust poega Mortenistlast, kes on imetamisse väga kiindunud ning kuidas teha seda nii, et see ei oleks lapsele liiga traumeeriv.
Siiril on spetsialistile palju küsimusi: „Meie mure on see, et kogu meie elu on hõlmanud tissitamine. Ööpäevaringselt, olenemata kohast, ajast, riietusest, tegevusest. Magama jääb tissiga, magame tissiga. Tavalist toitu me ei armasta, sest meil on ainult tiss. Kuidas võõrutada, kas järk-järgult, kas päeva pealt, kas ennem päeval, ennem öösel?“
Miks laps nõuab rinda?
„Ühest küljest tõesti on sageli vanematel selline ootus, et kui laps on üle ühe aasta vana, siis ta on juba suur laps, kõnnib ise, toimetab ise, et rind ei tohiks enam tema jaoks oluline olla. Tegelikult on lapse seisukohalt see hästi tundlik aeg ja see selline nõudlik käitumine ja rinna küsimine on tema viis küsida lähedust ja turvalisust ja kinnitust, et ema on ikka olemas ja kõik läheb samamoodi edasi,“ selgitab ämmaemand.
Mida teha?
Lapse rinnast võõrutamine hakkab juba tegelikult lisatoidu lisandumisel menüüsse. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab rinnaga imetada lapse esimesel eluaastal ja soovitatavalt ka teisel eluaastal ning edaspidigi. Mida teha aga olukorras, mil imetamine ei ole enam meeldiv?
Ämmaemand Liis Raag ütleb, et on mitmeid nippe, mis võiksid aidata olukorraga praegu toime tulla. Üks võimalus on näiteks püüda last n-ö üle kavaldada ning võimalikult palju vältida olukordi, mil lapsel võiks meenuda rinna küsimine. Kõige edukamalt saab seda teha pakkudes lapsele rinna asemel midagi muud. „See muu võib olla kas kodust väljas käigud, tihedam päevakava, mingid uut moodi tegevused. Pidevalt võiks käepärast olla miskit vahepalad, puhas joogivesi,“ kirjeldab Raag.
Morteni vanuses lastega võib proovida sõlmida ka juba kokkuleppeid kas rinnal olemise aja lühendamiseks või sageduse vähendamiseks, öeldes näiteks, et rinda saab üksnes kodus ja siis, kui emme istub sellel konkreetsel tugitoolil.
Mida teha, kui laps ei söögi muud?
„Meil on nädalavahetuseti olukorrad, mil mina oleks näiteks tööl ära olnud 10-12 tundi, ta ongi võimeline sööma paar ampsu ainult ja ootama kuni tissid koju jõuavad ja siis terve õhtu mu küljes rippuma,“ kirjeldab Siiri oma mure.
Ämmaemand ütleb, et kuigi söömata laps teeb arusaadavalt murelikuks, ei tasuks arvata, et nii suur laps end nälga jätab. Ta soovitab lapsele selgitada, et emmet ei ole ja emme tuleb alles siis, kui on tuduaeg.
Teisel eluaastal ei ole imetamine lapse jaoks üksnes läheduse saamiseks, vaid on ka tema jaoks suureks toiduenergiaallikaks. Sellises vanuses lapsed ei vaja elus püsimiseks enam öist imetamist, kuid kuna Morten ei aktsepteeri peale rinna hetkel teisi toiduallikaid, tunneb ta vajadust võtta rinda ka öösel. Olgugi, et olukord on Siiri jaoks kurnav, soovib ta eelkõige leida sellise lahenduse, mis sobiks kõige paremini tema pojale.
Kas võõrutada järk-järgult või järsku?
„Üldiselt sõltumata lapse vanusest on nii emale kui lapsele loomulikum ja pehmem viis imetamise lõpetamiseks järk-järguline ja aeglane rinnast võõrutamine,“ soovitab ämmaemand.
Järk-järgulist võõrutamist soovitab Raag alustada üks imetamiskord korraga alustades lapse jaoks kõige vähem olulisemast ja iga nädala möödudes võtta ära veel üks kord. Lisaks lapse emale mängivad võõrutamisprotsessis suurt rolli ka teised pereliikmed, kes saavad olla abiks nii lapsele asendustegevuste leidmisel kui emale emotsionaalseks toeks olles.
Kokkulepete sõlmimisel lapsega tuleb arvestada, et päeva pealt ja pärast ühekordset rääkimist midagi ei muutu. Tasub proovida tahke toidu söömise mängulisemaks muutmist, päevakava tihedamaks kohandamist ning teiste pereliikmete senisest suuremat kaasamist tegemistesse. Tasub meeles pidada, et iga protsess vajab aega ja meelekindlust. Kokkuvõttes on hästi oluline see, milline mälestus imetamisperioodist ja selle võõrutamisest emale ja lapsele jääb.
