Rasvumine ja ülekaalulisus on viimastel aastakümnetel sagenenud nii laste kui ka täiskasvanute seas. Teadlased on väitnud, et kui ei suudeta pidurdada rasvumise levimist arenenud riikides, siis võivad 2050. aastaks juba pooled lapsed olla ülekaalulised. Ülekaalulisus on ka südame-veresoonkonnahaiguste, suhkurtõve ning luu- ja liigesehaiguste riskitegur. Esimesel kahel eluaastal on eriti oluline, et laps õigesti toituks ning areneksid nii tema keha kui ka vaim. Tähtis on jälgida lapse kaalu ja kasvu dünaamikas, sest nii liiga väike kui ka suur kaalukasv võivad viidata juba olemasolevale või tekkida võivale tervisehäirele. On leitud, et piimasegu söövatel lastel, kelle kaaluiive on esimesel kolmel elukuul normaalsest suurem, on soodumus ülekaalu tekkeks.
Miks tekib ülekaal?
Ülekaal tekib, kui toiduga saadakse rohkem energiat, kui kulutada jõutakse. Ülekaalu tekkimisele aitab kaasa magusate jookide ja mahlade ning energiarikaste, ent toitainetevaeste toitude liigne tarvitamine ja mugavast eluviisist tulenev vähene kehaline aktiivsus. Kui lapsevanem või -vanemad on ülekaalulised, siis on ka lapsel suur risk rasvuda. Ülekaalulisust võib harva põhjustada pärilik eelsoodumus, ent hoopis tõenäolisemalt pere vale elustiil: süüakse ja juuakse energiarikkaid sööke ja jooke ning liigutakse vähe.
Kuidas imiku ülekaalulisusest hoiduda?
Kui rinnapiima saav imik võtab mõni kuu kaalus vähem juurde, võib vanematel tekkida mure, et laps saab vähe toitu, ning nad hakkavad talle lisaks andma piimasegu. Tuleb aga silmas pidada, et rinnapiima söömine vähendab lapse rasvumisriski edaspidises elus. Rinnapiima sööv laps oskab ise paremini vajalikku toidukogust reguleerida kui lutipudelist piimasegu saav laps. Piimaseguga võivad lapsed saada liiga palju valke ja energiat, sest nad saavad seda ööpäev läbi üsna ühesuguses koguses. Imiku toidusegu tuleb valmistada täpselt juhise järgi (näiteks piimasegupulber segada veega, mitte piimaga) ja lapsele söögiks pakutav kogus peab
vastama lapse vanusele ja kaalule. Lisatoiduga alustamise aeg ei mõjuta ülekaalu teket ega rasvumist imiku-ja lapseeas, seetõttu võib imikule lisatoitu hakata vajadusel pakkuma lisatoitmissoovituste kohaselt alates nelja kuu vanusest. Oluline on aga jälgida, et lisatoit vastaks koguse ja koostise poolest lapse vanusele.
Tähtis on meeles pidada, et ka puuvilja- ja marjamahlad sisaldavad suhkruid ja nendega liialdamine võib ülekaalulisust põhjustada. Esimesel eluaastal ei vaja laps mingisuguseid maiustusi. Imikule ei sobi anda kommi, küpsiseid, koogikesi ega muid maiustusi – neid jõuab ta süüa vanemana. Soovitatav on lapsega iga päev õues jalutada, nii tekib tal õues liikumise harjumus ning lapsevanema tervisele on värskes õhus olemine samuti kasulik. Televiisorit vaadake ilma imikuta, nii lükkate edasi halva harjumuse tekkimise – liigse telerivaatamise; sama soovitus käib ka arvuti kasutamise kohta. Pigem lugege imikule raamatut ette. Ei ole sobiv last toita televiisorit vaadates, ega ka ise süüa televiisorit vaadates, sest tähelepanu on ju siis suunatud söömise asemel nurgas helendavale kastile.
Ülekaalulisus väikelastel ja noorukitel
Kui imiku õige toitumine on üsnagi jõukohane enamikele vanematele, siis lapse kasvades muutuvad ka nende nõudmised, eelistused ja isud. Tänapäeval ei ole enam harv vaatepilt, kus algkoolilapsed peale kooli krõpsupakk käes kodu poole jalutavad. Kahjuks on paljudel vanematel elutempo väga kiire ning koduse toidu asemel valitakse poolfabrikaadid või kaupluse soojaletist midagi, mis on seal juba tunde seisnud ning ei sisalda enam kuigi palju kvaliteetseid toitaineid.
Lapsed õpivad suhtumist toitu ja söömisesse oma vanematelt - kas kodus valmistatakse toit ise, kas süüakse üheskoos, kas söömine toimub ühise laua ääres või diivanil istudes ja telerit vaadates, kas vanemad söövad köögivilju, kas kodus hoitakse tervislikke vahepalasid, seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata, kuid mõte on siiski üks - kui vanemad toituvad tervislikult, teevad seda üldjuhul ka lapsed.
Laste seas kasvavat trendi näitav ülekaalulisus on muutumas aina suuremaks valupunktiks, sest ülekaalulisus põhjustab juba varajases lapsepõlves diabeeti, soodustab erinevate vähkkasvajate teket, tõstab vererõhku, kahjustab liigeseid, koormab südant, põhjustab keskendumishäireid, väheneb viljakus, põhjustab uneapnoed ja pidevat väsimustunnet. Tekkida võivad ka erinevad toitumishäired kui lapse enesekindlus tema kehakaalu tõttu proovile pannakse. Ülekaalulisus ohustab laste täisväärtuslikku elu ning põhjustab probleeme, millega lapseeas kokku puutuda ei tohiks. Koolieelikud ei tohiks aastas juurde võtta enam kui 5-6kg, kui Sinu laps on aastaga kosunud 10kg võrra, tuleks konsulteerida arstiga ning seejärel toitumisnõustaja või toitumisterapeudiga, kes aitab koostada lapsele sobiva menüü ning nõustab ka vanemaid.
Kuidas aidata ise oma last, kes on muutunud ülekaaluliseks?
Esimese asjana tuleb üle vaadata igapäevane toidusedel - kas see sisaldab piisaval hulgal puhast ja kvaliteetset toitu, seejärel peavad muutuma liikumisharjumused, sest laste tervisele on oluline viibida võimalikult palju värskes õhus ning liigutada end aktiivselt. Harjumus palju aega õues veeta, tuleb samuti kaasa vanematelt, sest kui lapsevanemad naudivad õues mängimist ja toimetamist, õpivad seda hindama ka lapsed.
Toidusedelit ei tohi muuta liiga järsult, vaid muutused tuleb sisse viia sammhaaval, et laps jõuaks nendega kohaneda. Esimese asjana tuleb vahetada ebatervislikud vahepalad tervislike vastu, selleks on kõige lihtsam varuda koju puuvilju, köögivilju ja pähkleid - kui kodus ei ole ebatervislikku toitu, ei saa tekkida ka kiusatust. Vanemad peavad muutma ka enda toitumisharjumusi ning tuleb leida aega, et valmistada ise kodus perele täisväärtuslik söök. Nisujahust tooted on mõistlik vahetada täisteratoodete vastu, kommi asemel pakkuda lastele marju ning mahl asendada veega. Kasvueas ja aktiivsetele lastele ei sobi rasvavabad tooted, piim võiks olla siiski vähemalt 2,5% ja ka muud piimatooted peaksid siiski vähesel määral ka rasva sisaldama. Eemale tasuks hoida loomsetest rasvadest ja poolfabrikaatidest, mis sisaldavad ohtralt taimeõli.
Kui lapsed ei ole harjunud sööma puu-ja köögivilju, tuleks neid peita smuutide sisse ja valmistada kotlette kaalika ja porgandiga. Lapsed peavad kindlasti sööma hommikusööki, sest see paneb ainevahetuse käima ning hoiab veresuhkru taset normaalsena.
Hoolige oma lapse tervisest ja pöörake tähelepanu enda pere toitumisharjumustele ning aktiivsele liikumisele. Lapsevanemad ise on oma laste kõige suuremad eeskujud, seega, kui teie toitute tervislikult, tunnete rõõmu liikumisest ja viibite palju aega õues, õpivad ka teie lapsed seda kõike hindama. Kui aga probleem on juba tekkinud, tuleks pöörduda spetsialisti poole, sest mängus on teie lapse elu ja tervis.
