Ühe ema võitlus oma lapse nime eest parandab Eesti nimeseadust

Ühe ema võitlus oma lapse nime eest parandab Eesti nimeseadust

10. Mar 14:44 Emmede Klubi Emmede Klubi

Eestis kehtiva nimeseaduse järgi võib lapsele panna ükskõik millise nime, mis järgib eesti kirjakeele norme. Pole oluline, kas nimi on juba olemasolev või mõtlevad vanemad selle ise välja. 

Kui aga nimi ei vasta eesti kirjakeele normidele, näiteks algab nõrga G-ga või sisaldab Y-tähte, siis nime ise välja mõelda ei tohi – selline nimi peab olema eelnevalt olemas. Võõrtähti sisaldav nimi peab olema kas Eestis laialt levinud (näiteks Emily) või esinema välismaal vähemalt ühel inimesel. Selle 2010. aastal jõustunud Nimeseaduse muudatuse eesmärk oli kaitsta lapsi väga keerulise kirjapildi ja hääldusega nimede eest, mida vanemad olid aina enam hakanud lastele panema. 

Paraku on seaduses paras auk: selle tõttu tohime me panna oma lapsele haruldase nime, mis on kasutuses ükskõik kus mujal maailmas, kuid mitte haruldast nime, mis on juba kasutusel Eestis!

Nii juhtuski ühe Rakvere perega, kes soovis panna lapsele nimeks Nelery (pildil koos ema ja isaga). Nimi on tähendusrikas, sest selle algus ja lõpp klapivad kokku pereliikmete nimedega. Paraku ei nõustunud Rakvere linnavalitsus seda nime registreerima, sest Nelery ei ole Eestis laialt levinud, seda nime kandvaid inimesi välismaa registritest ei leitud ja Y-tähe tõttu ei ole nimi eestipärane. 

Samas elab Eestis juba täiskasvanud Nelery, kes sai selle nime enne 2010. aasta seadusmuudatust. Kui see üks Nelery oleks välismaalane, oleks tohtinud ka Kadri ja Neven oma lapsele Nelery nimeks panna, aga kuna see üks Nelery on eestlane, siis mitte. Üsna ebaloogiline, või mis!?

Samasugune veider lugu juhtus ka Emmede Klubi endisel blogijal Karoliinal, kes soovis panna oma pojale nime lapse isa Gaudo järgi. Kuna Gaudo algab nõrga G-tähega ning Gaudosid välismaal ei ela, siis sellist nime registreerida ei saanud. Mis siis, et sama nimi seisab lapse enda eestlasest isa passis.

Kurb on kogu loo juures see, et seadusaugu parandamiseks pidi üks perekond isiklikult tegema läbi üle kahe aasta kestnud kohtutee kuni kõrgeima astme kohtu ehk Riigikohtuni välja. Tänavu jaanuaris otsustas ringkonnakohus, et lapsele nime valimisel ei tule järgida ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava, ning vanematel on õigus panna oma lapsele nimeks Nelery. Kuna y-lõpulised nimed on Eestis laialt levinud (Emily, Annely, Helery jne, sealjuures nt nime Ly esineb Eestis rohkem kui nime Lii), siis kuuluvad need Eesti nimetraditsiooni.

Rakvere linn kaebas otsuse edasi Riigikohtusse, kus pandi kohtusaagale punkt – kaebust ei võetud menetlusse, ringkonnakohtu otsus jääb jõusse ja lapse nimeks saab Nelery. 

See tähendab, et järgmised sama probleemi ees seisvad pered enam kohtus vaidlema ei pea – olemasolev kohtulahend jääb täiendama nimeseadust seni, kuni seda muudetakse. 

Jätkuvalt on keelatud panna lapsele nimeks tavatuid võõrapäraseid sõnu, mida on väga keerukas kirjutada või hääldada ja mida pole nimena üleüldse olemas, kuid traditsioonilise ülesehitusega nime võib panna.

 

Kuidas nime panek teie peres kulges?