Alates aprillist kaob "dekreet" ehk rasedus- ja sünnituspuhkus. Selle asemel hakkavad naised saama emapuhkust, mille eest makstakse ema vanemahüvitist. Koos muudatusega kaob ära ka üks oluline vana süsteemi probleemkoht – juba vanemapuhkusel olevate emade dekreediraha esialgne vaid miinimummääras väljastamine.
Vana süsteemi järgi jaguneb lapsega koju jäämise aeg kaheks erinevaks osaks: haigekassa poolt hüvitatavaks rasedus- ja sünnituspuhkuseks ning sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitatavaks vanemapuhkuseks.
Paljudele emadele on aastaid teinud meelehärmi see, et juba eelmise lapsega vanemapuhkusel olevale emale makstakse uue lapse sünni korral rasedus- ja sünnitushüvitist justkui kahes jaos: kõigepealt miinimumääras ning alles rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppedes ja vanemahüvitise algamisel ema tegeliku palga ja miinimummäära vahe hüvitades. See võib aga muidugi tähendada, et paar kuud tuleb toime tulla üsna kitsastes oludes.
Alates 1. aprillist hakkab aga kehtima uus seadus, millega vana rasedus- ja sünnituspuhkus ehk rahvasuus dekreet kaotatakse. Selle asemel hakkab ema juba raseduse lõpus koju jäädes saama ema vanemahüvitist. Nii ka need emad, kes juba on töölt vanemapuhkusel, kuid ootavad uut last ning plaanivad puhkusega jätkata ja endise vanemahüvitise säilitada.
Kuna õigus koju jääda tekib alates 70 päeva enne lapse sünnitähtaega, siis reaalsuses hakkavad uue süsteemi järgi raha saama need vanemapuhkusel olevad emad, kelle lapse sünnitähtaeg on alates 10.06.2022, kinnitab Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Marjana Lazarenkov.
"Olukorras, kus laste vanusevahe on alla kolme aasta ning emale säilitatakse kasumlikus suuruses vanemahüvitis, maksame juba määramisel ema vanemahüvitist õiges suuruses, ei ole tagantjärele vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitamist," selgitab Lazarenkov.
Ema vanemahüvitise suurus arvutatakse samamoodi, nagu tavalise vanemahüvitise suurus: rasedusele eelnenud 12 järjestiku kuu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel:
- Lapse eeldatavast sünnikuust lahutatakse 9 täispikka kalendrikuud.
- Seejärel liidetakse kokku nendele üheksale kuule eelneva 12 kuu sissetulekud (arvesse lähevad muidugi ainult sotsiaalmaksustatud sissetulekud).
- Saadud summa jagatakse uuesti 12ga – tulemuseks ongi Sinu vanemahüvitise suurus.
Ema vanemahüvitisel ei ole ülempiiri. Maksed toimuvad sarnaselt tavalise vanemahüvitisega: eelmise kalendrikuu eest jooksval kalendrikuul.
