Rinnaga toitmine on oluliselt keskkonnasäästlikum kui rinnapiimaasendaja kasutamine

Rinnaga toitmine on oluliselt keskkonnasäästlikum kui rinnapiimaasendaja kasutamine

10. Aug 15:06 Emmede Klubi Emmede Klubi

Tavaliselt rääkitakse imetamise kasust ema ja lapse tervisele. Tänavused kuumalained ja nende taga olev kliimasoojenemine meenutavad aga, et rinnaga toitmisel on oluline roll ka keskkonnahoius.

On arvutatud, et kuus kuud imetamist säästab 95–153 kg CO2 väikelapse kohta, vahendab Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmaja. See tähendab, et kui imetada beebit kuus kuud, hoiab see kokku samasuguse koguse CO2-te, kui tekitaks 400-600 km pikk autosõit keskmise fossiilsel kütusel liikuva autoga.

Kust see vahe tuleb? Rinnaga toitmiseks läheb vaja vaid pisut vett ja maismaaressursse, rinnaga toitmine on süsinikuemissioonivaba ja tekitab minimaalselt või üldse mitte prügi. 

Piimapulbri ökoloogiliseks jalajäljeks on hinnatud umbes 4700 liitrit vett kilo piimapulbri kohta. Lisaks tuleb retsepti lisada mitmeid koostisosi, mineraalaineid ja vitamiine. Arvestada tuleb ka kilomeetreid, mis läbitakse toorainete transportimisel tehastesse ja toodete transportimisel tarbijateni kogu maailmas. Seejärel lisanduvad kodused kulud pudelite steriliseerimisele ja segu valmistamisele, lõpuks ja mitte sugugi väheolulisena aga tekkiv pakendiprügi. 

ITK sünnitusmaja kirjutab oma teates, et rinnaga toitmise roll keskkonnakaitses ei ole siiski survestav sõnum emadele, vaid poliitiliste otsuste tegijatele. Et rinnaga toitjate hulk suureneks, ei ole vaja vaadata hätta jäänud emade otsa, vaid toetada imetamisega alustamist, nõustamisteenuse kättesaadavust, ema-lapse tubade olemasolu avalikus ruumis, tööandjate ja riigi soodustusi, mis võimaldavad emadel töö- ja pereelu, sh imetamist ühildada.