Sotsiaalministeerium soovib muuta Eesti riiklikku immuniseerimiskava: 12-aastaseid tüdrukuid hakatakse vaktsineerima inimese papilloomviiruse (HPV) vastu ja B-hepatiidi vaktsiin lükatakse vastsündinueast edasi.
Inimese papilloomiviirus ehk HPV on viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt sugulisel teel. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav. Mõned selle viiruse tüübid võivad põhjustada erinevaid vähkkasvajaid. Kõige sagedaseim HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. Seega on emakakaelavähk kasvaja, mida saab vaktsineerides ennetada.
Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine väga oluline, kuna Eestis on emakakaelavähi esmashaigestumus ja suremus üks Euroopa kõrgemaid. "Haiguse tagajärjel sureb Eestis igal aastal keskmiselt 70 naist ja naiste pahaloomulistest kasvajatest on emakakaelavähk esinemissageduselt viiendal kohal. Tüdrukute HPV-vastane vaktsineerimine on käivitunud juba enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ning soovime, et see oleks ka meil riiklikult rahastatud," ütles Ossinovski.
Kuna HPV-vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega nakatumist (st enne suguelu alustamist), hakatakse Eestis vaktsineerima 12-aastaseid ning esimesel kahel aastal ka 13- ja 14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimisi viib läbi kooliarst. Vaktsineerimiskuur koosneb kahest annusest.
Tütarlaste vaktsineerimise eesmärk on lisaks vähieelsetesse seisunditesse ja vähki haigestumise ning vähki suremuse vähendamisele ka vähist põhjustatud tervishoiukulude vähendamine. HPV vaktsiinide hankimiseks on 2017. aastal riigieelarves ette nähtud 1 miljon eurot. Euroopa Liidus on müügiluba kolmel erineval HPV vaktsiinil. Milline vaktsiin kasutusele võetakse, sõltub riigihankest.
Praegu vaktsineeritakse beebisid kolme, 4,5 ja kuuekuusena viisikvaktsiiniga difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu ning kohe esimesel elupäeval ning ühekuusena ja kuuekuusena B-hepatiidi vastu. Uue immuniseerimiskavaga võetakse kasutusele uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu: difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit. Kuusikvaktsiiniga hakatakse lapsi vaktsineerima kolme, 4,5 ja kuuekuusena.
Hilisemat B-viirushepatiidi vastast vaktsineerimist soosib haiguse muutunud epidemioloogiline olukord. Viimase 12 aasta jooksul on B-viirushepatiiti haigestumus Eestis oluliselt vähenenud, selgitab ministeerium. Lisaks on eesmärk võtta arvesse muutusi vaktsiiniturul ning elanikkonna ja tervishoiutöötajate ootusi, seisab eelnõu selgituskirjas.
Vaid riskirühma kuuluvaid lapsi vaktsineeritaks ka edaspidi B-hepatiidi vastu kohe sündides. Riskirühma kuuluvad vastsündinud, kes sünnivad B-viirushepatiidiga nakatunud emadelt või raseduse ajal HBsAg (B-hepatiidi viiruse pinnaantigeen) kandluse suhtes sõeltestimata emadelt.
Uus kava jõustub plaanide kohaselt 1. jaanuaril 2018.
Allikas: Sotsiaalministeerium
Mida arvad nendest muudatustest Sina?
