Paljud emad leiavad pärast lapse sündi, et keha on vormist väljas ja kaalunumber pole endine, mis teeb mõistetavalt meelehärmi. Beebi kõrvalt trennis käimiseks ei pruugi aga alati aega leida - mõnikord pole hoidjat kuskilt võtta, teinekord ei tahagi väike laps teistega peale ema olla. Suurepäraseks alternatiiviks on ema ja beebi ühine trenn, mida nüüdseks pakutakse juba pea kõikjal Eestis.
Treeneri Liina Davõdova sõnul võib ema ja beebi treeningus osalemise kasudest rääkima jäädagi. Füüsiline aktiivsus mängib ema endise vormi ja võhma taastamisel olulist rolli, pelgalt tervisliku toitumisega see ei tule. Heas füüsilises vormis keha ei ole sugugi ainult iluasi - see on oluline tegur hea tervise tagamisel. Loomulikult on füüsiline koormus ka väga hea stressipeletaja, mõtete argimuredelt mujale viija, energia andja, tujutõstja ja enesekindluse kasvataja.
Beebi aga saab emaga koos toredasti aega veeta ja magab pärast trenniskäiku magusamat und. Veidi suuremad lapsed saavad ka ise kerge treeningkoormuse ning arenevad sotsiaalsed oskused, sest trennis kohtutakse teiste omaealiste lastega. "Koos trennis käimine suurendab lapse ja ema vahelist sidet," kinnitab Davõdova.
Ema ja lapse trenni kasu on ka emotsionaalne tugi - kokku saavad sarnases olukorras, sarnaste murede ja rõõmudega naised.
Kui kaua aega pärast sünnitust võib trennis käima hakata?
Üsna pea pärast sünnitust võiks Liina Davõdova sõnul alustada kergete jalutuskäikudega. Kui keha on sünnitusest taastunud ja jalutuskäigud hõlpsad, võib tempot tõsta - näiteks teha kiirkõndi ja alustada kergema koduse trenniga, hoides last samal ajal kõhukotis või kandelinas fikseerituna.
"Enda koormust peaks sättima vastavalt sellele, milline oli vorm enne sünnitust, ning kindlasti järgima arsti ettekirjutusi," toonitab treener.
Ema ja beebi rühmatrenni minemiseks peab laps suutma pead hoida. Trennis saab käia seni, kuni ema jaksab last kenasti tõsta. Seega umbes lapse kolmandast elukuust kolmanda eluaastani.
Mida ema ja beebi trennis tehakse?
Ema ja lapse treeningus kasutatakse last raskusena, treenimaks ema lihaseid, selgitab Davõdova. "Laps on suurepärane raskus, sest laps kasvab koos ema jõudluse kasvuga," märgib ta.
Enamasti põhineb treening funktsionaalsusel. See tähendab treenerite keeles, et korraga ei keskenduta mitte ühe konkreetse lihase või lihasgrupi pingutamisele, vaid pigem tehakse selliseid harjutusi, kus korraga on töös mitmed lihased. Eriti suur on rõhk kerelihaste, kõhu- ja seljalihaste tugevdamisel.
Trennis ei tehta keerulisi sammukombinatsioone, kõik liigutused on võetud igapäevaliikumisest.
Trennis ei eeldata, et lapsed on nõus kõiki harjutusi kaasa tegema või püsivad korralikult paigal. Ka kõik teised emad on lastega ja laste elavat loomust aksepteeritakse. Laps saab vahepeal mängumatil mänguasjadega mängimas käia.
Lapsega koos treenida saab ka kodus
Muidugi ei lahenda beebi trenni kaasa võtmine ema jaoks kõiki probleeme. "Igapäevaseid toimetusi on palju, ajaplaneerimine sõltub beebi unerütmidest, magamata ööd mõjuvad energiatasemele laastavalt – põhjuse trenni mitte minemiseks leiab alati," kirjeldab Davõdova tihtiesinevat olukorda. Beebiga koos saab ema aga ka kodus, endale sobival ajal hõlpsasti treenida. Davõdova näitab ette mõned harjutused, kuidas lapsega koos kodus oma keha vormida.
Üldiselt soovitab treemer aga siiski vähemalt korra või paar ka rühmatreeningust läbi käia - siis saavad selgeks liigutused, mida hiljem kodus järgi teha. "Vale kehaasend võib tuua kasu asemel kahju," toonitab ta. Ka on Davõdova kogenud, et rühmatrennis on naiste motivatsioon suurem, kui üksi kodus võimeldes.
1. Kükid jala-, tuhara- ja korsetilihaste treenimiseks. Laps raskusena rinnal. Koormuse saavad ka kõhulihased ja tänu lapsele ka käed.
2. Lapse tõstmine kätega üles ja alla.
Harjutus treenib nii käe- kui ka seljalihaseid. Alustada võib päris väikestest tõstetest, edasijõudnud võivad aga ühendada harjutuse kükkidega (nr 1) - tulla laps käes kükki ja kükist üles tõustes tõsta laps kätega õhku. Selline harjutus on lõbus ka lapsele endale. Ka siin on väga oluline hoida kerelihased tugevad, pingutatud, et mitte vigastada selga.
3. Kõhulihased.
4. Jalalihased.
Sel nädalal räägime Emmede Klubis ema ja lapse tervislikke ja eluterveid eluviise toetavatest tegevustest. Juttu tuleb toitumisest, treeningust ja loovtegevusest, aga ka sellest, kas ja miks üldse on oluline lapsega teadlikult tegeleda. Artiklisari valmib koostöös Mõmmila tegelus-, treening- ja loengukeskuse spetsialistidega! Kõiki sarjas "Sinu pere eluterve elu" ilmunud lugusid saad lugeda SIIN.
