2018. aastal sündis Eesti peredesse kolmandaid lapsi 23% rohkem, kui 2017. aastal.
Kuigi laste planeerimine sõltub kahe lapsevanema hoiakutest ja võimalustest, on ka riigil täita siin oluline roll, pakkudes materiaalset kindlustunnet ja väärtustades naise rolli ühiskonnas. Kui varem oli kolmanda lapse saamine pere jaoks majanduslikult suur risk ja vaesusesse langemise tõenäosus tõusis järsult, siis alates 1. juulist 2017 kehtestatud lasterikka pere toetuse tõusu tulemusel kasvas kolme- ja enamalapselistele peredele mõeldud toetus enam kui kahekordseks. See on ka üks 2018. aastal toimunud järsu kolmandate laste sündide suurenemise põhjuseid.
Ilmselt ei ole 1,5 aastat kehtinud toetus siiski ainus sündide kasvu põhjus, sest kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30–34-aastaste seas algas kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt ka riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal.
Peatselt peaks aga Eestit siiski ees ootama oluline sündimuse langus. Nimelt sünnitavad praegu kõige enam praegu vanuses 27–33. Selles vanuserühmas naisi on praegu palju, kuid peatselt enam mitte - nooremates vanuserühmades on naisi koguni kolmandiku võrra vähem. Kolmandiku võrra vähem naisi tähendab muidugi ka vähem sünde, kui just keskmine laste arv naise kohta oluliselt ei tõuse.
(Allikas: Statistikaamet)
Mitmest lapsest oled sina elus unistanud? Kas kolme- ja enamalapselistele peredele mõeldud toetus julgustab rohkem lapsi sünnitama?
