Terviseamet tunneb üsna suurt muret selle pärast, et meie vaktsineeritute tase on juba praegu paljude haiguste puhul langenud alla maailma terviseorganisatsiooni soovitusliku 95%. Põhjuseks on lapsevanemate hirm vaktsiinide koostise ees.
Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink (fotol) on terve oma elu töötanud lastega ja neid ohustavate nakkushaigustega. Ta on puutunud oma arstipraksise jooksul kokku vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja loomulikult haigustega. Ta selgitab, millest koosnevad vaktsiinid.
Vaktsiinide komponendid on hoolikalt valitud ja ohutud, et tagada immuunvastuse käivitamine ilma haiguse tekitamiseta. Iga komponent, olgu see antigeen, adjuvant või säilitusaine, mängib olulist rolli, et vaktsiin oleks tõhus, ohutu ja pika säilivusajaga. Tänu nendele komponentidele on vaktsiinid võimsad vahendid haiguste ennetamiseks ning aitavad kaitsta kogu elanikkonda nakkushaiguste eest.
Vaktsiinid koosnevad järgmistest komponentidest:
- Antigeen on vaktsiini peamine toimeaine, mis esindab haigustekitaja (nt viiruse või bakteri) osa, näiteks valku või polüsahhariidi. See võib olla kas nõrgestatud (elusvaktsiinid), inaktiveeritud (surnud mikroobid) või sünteetiliselt toodetud osa haigustekitajast. Antigeen on vajalik immuunsüsteemi aktiveerimiseks. Kui keha tuvastab antigeeni kui võõra aine, hakkab see tootma spetsiifilisi antikehi ja aktiveerima immuunrakke, et tulevikus haiguse vastu võidelda.
- Adjuvandid on ained, mida lisatakse vaktsiini selleks, et suurendada immuunvastust. Kõige sagedamini kasutatav adjuvant on alumiiniumisool (nt alumiiniumfosfaat või alumiiniumhüdroksiid). Abiained aitavad tagada, et immuunvastus antigeenile oleks piisavalt tugev ja kauakestev. Need aitavad immuunsüsteemil paremini ära tunda vaktsiini koostisosad ja luua tõhusama kaitse. Abiained võivad ka vähendada vajalike vaktsiinidooside arvu, tugevdades immuunvastust juba väiksemast kogusest antigeenist.
- Säilitusained ja stabilisaatorid on ained, mis takistavad vaktsiini saastumist ja pikendavad selle säilivusaega. Säilitusained kaitsevad vaktsiini bakterite ja seente saastumise eest, eriti siis, kui vaktsiini viaal sisaldab mitut annust. Stabilisaatorid, nagu sahharoos või želatiin, aitavad säilitada vaktsiini efektiivsust tootmise ja säilitamise ajal. Ka formaldehüüdi kasutatakse väikestes kogustes teatud vaktsiinide valmistamisel, et inaktiveerida viiruseid või baktereid ja neutraliseerida toksiine.
- Emulgaatorid ja solvendid. Vaktsiinides kasutatakse mõnikord emulgaatoreid, nagu polüsorbaat 80, mis aitavad vaktsiini komponendid ühtlaselt jaotada. Solvendid, näiteks steriilne vesi või soolalahus, on vedelikud, milles teised vaktsiinikomponendid lahustatakse. Emulgaatorid ja solvendid tagavad, et vaktsiini koostisosad püsivad ühtlasena ja võimaldavad neid organismile kergemini manustada. Samuti tagavad need vaktsiini stabiilsuse ja efektiivsuse.
- Mõningaid vaktsiine toodetakse koos väikeste koguste antibiootikumidega, näiteks neomütsiiniga, et vältida bakterite kasvu tootmisprotsessi ajal. Antibiootikumid aitavad vältida vaktsiinide saastumist tootmise ajal, kuid neid kasutatakse ainult väheses koguses ja need ei põhjusta allergilisi reaktsioone.
Kui me vaatame nende abiainete loetelu, siis see võib tunduda üsna hirmutav. Kuid nende ainete sisaldus vaktsiinis on väga väike - enamikke neist saame me igapäevaselt mujalt elus kordades suuremas annuses.
Näiteks formaldehüüdi kogus vaktsiinides on äärmiselt väike ja jääb kindlalt ohutuse piiridesse, mida tervishoiuametid on kehtestanud. Enamik vaktsiine sisaldab formaldehüüdi jääke, mis jäävad vahemikku 0,0002 mg kuni 0,1 mg annuse kohta.
Formaldehüüd on vaktsiinides vajalik tootmisprotsessi osana, kus seda kasutatakse viiruste või bakteriaalsete toksiinide inaktiveerimiseks, et muuta vaktsiinid ohutuks. Pärast seda eemaldatakse enamik formaldehüüdi vaktsiinist, kuid väike jääkkogus võib endiselt olla olemas. See kogus on aga tunduvalt väiksem kui see, mida inimkeha ise loomulikult toodab.
Võrdluseks: inimese kehas on keskmiselt umbes 1,1 mg formaldehüüdi iga liitri vere kohta. See tähendab, et isegi väikestel lastel leidub kehas rohkem formaldehüüdi, kui nad saavad vaktsiiniga. Lisaks puutuvad inimesed regulaarselt kokku formaldehüüdiga, saades seda nii toidust kui keskkonnast, näiteks puu- ja köögiviljad, nagu pirnid ja õunad, sisaldavad looduslikult formaldehüüdi.
Formaldehüüdi kasutamine vaktsiinides on ohutu ning selle väikesed kogused ei kujuta inimestele terviseriski.
