Uuringud on üha uuesti ja uuesti tõestanud, et inimese kõne- ja sotsiaalsete oskuste arengule ning turvatundele on asendamatu tähtsusega, et vanemad lapsega juba sünnieelselt, aga kindlasti sünnist saadik palju kõneleksid.
Näiteks on leitud, et need kaheaastased, kelle vanemad rääkisid lapsega beebieas vähe, olid eakaaslastest kõne arengult poole aasta võrra taga ning mahajäämus püsis veel kuus aastat. Lapsed, kelle vanemad rääkisid nendega vähe, olid koolivalmiduselt eakaaslastest, kelle vanemad rääkisid nendega piisavalt, kuni kaks aastat maas. Ka on leitud, et jutukate perede lastel on juba kolmeaastasena kõrgem IQ.
Kuna beebi kuuleb, kuulab ja tunneb ära oma vanemate hääled juba üsasiseselt, tekitab pärast siia uude ja esialgu veidi hirmutavasse maailma sündimist samade tuttavate häälte pidev kuulmine beebis ka pidevat tuttavat ja turvalist tunnet.
Beebidel on suur tähelepanuvajadus. Et beebist saaks areneda terve psüühikaga inimene, on väga oluline, et ta nõutavat tähelepanu alati, kui soovib, ka saaks. Just sel põhjusel on keelatud kõikvõimalikud unekoolid ja muud tehnikad, mis eiravad beebi tähelepanupalvet. On kindlaks tehtud, et tähelepanu ja läheduse vajadus on imiku jaoks täpselt sama suur mure nagu nälg, uni või märg pepu. Pidev beebiga suhtlemine ongi aga pidev talle tähelepanu pakkumine!
Mida rohkem sa oma lapsega räägid, seda kiiremini ja hõlpsamalt saab ta õppida end sõnades väljendama. Näiteks kaheaastase jaoks tähendab oskus end sõnades väljendada seda, et ta ei pea oma negatiivseid emotsioone enam agressiivsusega väljendama, sest ta saab need ema ja isa eeskujul sõnadega välja öelda. Siit saab aluse oskuse oma emotsioonidega elutervel moel toime tulemiseks terveks eluks.
Isad kipuvad kohmetust tundma
Paljud lapsevanemad, tihtilugu eriti just isad, on aga kimbatuses - mida rääkida beebiga? Teoreetiliselt on beebiga suhlemine ju lihtne: vaatad lapsele silma, naeratad, lobised, laulad, loed raamatuid ette. Praktikas võib vanem end kohmetuna tunda - laps ei saa ju aru ega vasta.
Tegelikult saavad beebid vanemate jutust aru juba tunduvalt varem, kui nad ise rääkima hakkavad. Mõtle enese võõrkeeleõpingutele: tõenäoliselt ei osanud ega julgenud sa veel inglastega nende keeles suhelda, kui samas nende jutust juba aru said.
Veelgi enne, kui beebid sõnu mõistma hakkavad, mõistavad nad vanema kõne emotsionaalset tooni - kas ema on rõõmus või kurb, rahulik või närviline. Koos kõne tooniga jälgivad beebid emotsioone ka vanemate näos ja kehakeeles. Selline vanemate pealt emotsioonide tunnetama õppimine on lapse jaoks oluline, sest just nii õpib ta ka iseenda emotsioone tundma. Öeldakse, et beebi jaoks pole raskemat üleelamist, kui näha oma ema tundetu, emotsioonidetuna lapsest mööda vaatamas. PS! Vaata videot beebi reaktsioonist ema tundetusele SIIN!
Ka see, et beebi ju ei vasta, ei ole tegelikult tõsi. Beebi vastused on naeratused, kilked, nutt - kõik näoilmed ja häälitsused, hiljem ka jäsemete liigutused. Beebiga suheldes - temaga nii verbaalselt kui kahe kehekeeles rääkides - ning beebi vastuseid jälgides õpid oma last ja tema vajadusi paremini tundma. Näiteks suudavad mõned emad juba vastsündinu puhul näha beebi näost ära, millal ta on pissile hakkamas. Enamus emad eristavad mingiks hetkeks beebi erinevaid nuttusid: märg mähe, uni, nälg, lähedusvajadus. Beebiga näost-näkku suheldes saad kiirelt aru, et juba väga noor imik suudab imiteerida täiskasvanute vestlust - sinu kord, tema kord, sinu kord tema kord.
Nõuandeid beebiga vestlemiseks
* Beebi õpib sinu emotsioone peegeldama - näiteks naeratab, kui sina naeratad. Kuid et ta saaks veelgi paremini õppida, jälgi, et see suhtlus oleks kahepoolne. St kui beebi naeratab esimesena, naerata alati sinagi vastu. Kui beebi teeb üllatunud või uudishimulikku nägu, vasta samaga.
* Vastsündinuga "jutustamiseks" ole temaga näost-näkku, näod üksteisele suhteliselt lähedal. Räägi lühemate lausetega ja väga selgelt, pehmel heledal häälel, meloodilisel ja positiivset emotsiooni võimendaval toonil. Korda end tihti. Võimenda näost paistvat kehakeelt - tõsta kulmusid, toruta huuli jms. Venita vokaale!
* Ära pelga beebiga ülalkirjeldatud "titahäälel" rääkimist, see ei ole kaugeltki piinlik ega nõme. Komme imikutega pehmel kõrgel toonil rääkida ei ole ühiskondlik harjumus, vaid täiskasvanute instinkt, millel on oma looduslikud põhjused. Selline hääl meenutab lapsele naisterahva häält, mis seostub beebidele mugavuse ja turvatundega. Just sellist kõnet on beebil kõige meeldivam kuulata ja kõige kasulikum suhtlema-rääkima õppimiseks ära kasutada.
* Kui titahäälel rääkimine on ainult positiivne, siis liigset pudikeeles rääkimist - lallud, kätud, mämmud jms - võid vältida. Samas ei tee mõned üksikud, lapsele ütlemiseks lihtsad mämm-mämm väljendid ka paha.
* Vasta lapsele alati. Ka siis, kui sa ei saa aru, mida tema häälitsemine, hiljem juba pudikeeles räägitud jutt ja veelgi hiljem pursitud sõnad tähendavad. Ütle pisikese beebi lalinale vastuseks kasvõi: "Jaa, sina ka jutustad!"
* Kaasa vestlusesse žestid. Lapsed on võimelised žestikuleerima tunduvalt varem kui sõnu ütlema. Vanemad, kes on võtnud vaevaks lapsele liigutustega mõtete väljendamist ette näidata ja seega õpetada, saavad oma lapse vajadustest varem ja hõlpsamini aru. Näiteks õpib laps ruttu pead raputama kui ta midagi ei soovi ja käega viitama sellele, mida soovib.
* Kui beebi juba oskab žestikuleerida, saab vanem teda sellest etapist kiiremini edasi aidata, kui ütleb beebi žestide mõtted kõnes välja. Näiteks kui beebi näitab lutipudelile, saab ema öelda: "Kas sul on kõht tühi? Kas sa tahaksid piima juua?". Sama kehtib emotsioonide kohta. Kui beebi nägu on hirmunud, saab ema öelda: "Ma näen, et sa kardad praegu natuke. Kas võõra onu hääl hirmutab sind? Mulle tundub, et võõra onu hääl hirmutab sind ja sa kardad natuke."
* Millest beebiga rääkida? Räägi talle kõigest, mida sa päeva jooksul temaga koos olles teed. Beebit toites räägi talle kuidas ja millest sa süüa valmistad, miks toit talle kasulik on. Beebit riietades räägi mida talle selga paned, mis värvi on püksid ja mis värvi pluus, milleks on tarvilik mähe.
Ka siis, kui beebi pikutab oma lamamistoolis ja sina pesed näiteks nõusid, räägi lapsega samal ajal - selgita talle lihtsas ja loomulikus keeles mida sa teed. Näiteks: "Emme peseb praegu meie pere toidunõusid. Selleks on vaja vett ja natuke nõudepesuvahendit. Kui nõud puhtaks saavad, panen nad kuivama. Pärast seda saan jälle Sind sülle võtta."
Õues vankriga jalutades kirjelda beebile asju, millest möödute. Näiteks viita käega puule ja ütle: "Puu. Suur puu. Tee ääres kasvab suur ilusate roheliste lehtedega puu."
Nagu isegi aru saad, õpetab pidev beebiga rääkimine last ennast rääkima, aga ka tekitab temas pidevat turvatunnet ema-isa hääle kuulmisest.
* Peegelda lapse tegevusi ja anna talle tagasisidet. "Ma näen, et sa oled praegu oma mänguasjariiuli tühjaks kraamimise kallal ametis. See on väga tore, et sulle meeldib oma mänguasjadega mängida!"
* Kui vanem ei oska beebiga millestki rääkida või tunneb end igapäevategevustest pajatades ebamugavalt, on hea alustada raamatute lugemisest. Raamatuid võib lapsele ette lugeda sünnist saadik! Esialgu rahustab beebit ema-isa hääle kõla, hiljem saad talle juba raamatust lugemise ajal esemete pilte näidata, mis aitab kaasa kõne arengule ja paneb ka aluse kasulikule harjumusele terveks eluks: lugeda raamatuid.
* Korda tihti ja selgelt lapsele olulisi sõnu, näiteks viita käega endale ja ütle "emme" või "issi".
* Õpi ära või meenuta oma lapsepõlvest vahvaid ja lihtsaid liigutustega illustreeritud laulukesi nagu "Patsu patsu kooki". Lapsed armastavaid neid laulumängukesi väga.
* Mida rohkem sa lapsega räägid, seda kergemaks, tavalisemaks, iseeneslikumaks, meeldivamaks see muutub. Seega isegi, kui tunned end esiti ebamugavalt - hakka lihtsalt pihta!
(Loo koostamisel on kasutatud allikaid: www.webmd.com, www.theguardian.com, www.raisingchildren.net.au, www.readtoyourbaby.com, www.babycentre.co.uk, www.parents.com, www.pbs.org, www.talkwithyourbaby.org)
Kui palju sina oma beebiga räägid või rääkisid? Kas ka teie peres tundis isa end beebiga kõnelemise osas kohmetuna ja tegi seda vähem?
********************************************************************************
Irinaaa
Madiken, Emmede Klubi toimetus
Mirjam