Londoni Ülikooli King's College'is korraldatud uurimus näitas, et enneaegselt sündinutel, kellel esines sünnijärgsetel nädalatel mikroskoopiline ajuverejooks, on täiskasvanuna ajus madalam dopamiinitase. Sellist muudatust ajukemikaalide tasakaalus seostatakse motivatsioonipuuduse, tavaelu mitte nautimise ning muudatustega tähelepanu- ja keskendumisvõimes, mis kõik võivad viidata depressioonile, kirjutab ScienceDaily.
Enneaegsena sünnib umbes üks kümnest lapsest ning enamusel neist ei teki sünnijärgselt suuremaid probleeme. Samuti on täiskasvanuna nende dopamiinitase normi piires. Siiski esineb 15-20 protsendil enne 32. rasedusnädalat sündinud lastest esimestel elunädalatel verejooks ajuvatsakestes. Kui veritsus on suur, võib see tulevases elus probleeme tekitada.
Teadalsed kasutasid aju skaneerimiseks positronemissioontomograafiat (PET) ja magnetresonantstomograafiat (MRI) ning paljusid psühholoogilisi teste, et teha kindlaks võimalikud ajustruktuuri ning kemikaalide tasakaalu muudatused ajus. Omavahel võrreldi kolme gruppi - enneagselt sündinud täiskasvanuid, kellel oli esinenud ajuverejooks, enneagselt sündinud täiskasvanuid, kellel ajuverejooksu polnud esinenud ning õigeaegselt sündinud täiskasvanuid.
Uuringu peamine autor dr Sean Froudist-Walsh sõnas: “Juba sada aastat on erineval moel püstitatud hüpoteesi, et vaimse tervise haigused võivad olla seotud muudatustega aju varases arengus. Eksperimendid loomadega on meile näidand, et varased ajukahjustused ja vaimse tervise probleemid on omavahel seotud, kuid neid teooriaid ei ole kunagi inimeste peal proovile pandud. Loodan, et meie uurimistulemused aitavad teadlastel ja arstidel pühendada rohkem tähelepanu sünnijärgsetele probleemidele, et seeläbi tulevikumõjutusi ajus vältida.”
