Võib tunduda mugav osta lapsele selline turvaseade, mille lubatud kasutusvahemik on päris suur, või panna laps uude turvaseadmesse juba kaalu, pikkuse või vanuse miinimumnõude täitumisel. Turvalisuse poolest tasub aga eelistada konkreetsele vanusegrupile mõeldud turvaseadet ja kasutada seda maksimaalse lubatud kasvuni. Maanteeamet tutvustab oma videos erinevaid turvaseadmeid:
Miks sõidutada last esimesel neljal eluaastal selg sõidusuunas?
Kui vanem standard ECE R44/04 lubas last sõidutada näoga sõidusuunas juba alates 9. elukuust, siis uuem standard ja head praktikad ei toeta näoga sõidusuunda pööramist kindlasti enne 15. elukuu täitumist.
Lapse pea on kehaga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, samal ajal on lapse selg ja selgroog nõrgad. Kui imiku pea moodustab kehakaalust 25%, siis täiskasvanul vaid 6%. Kokkupõrke korral viskub näoga sõidusuunas istuva lapse pea järsult ettepoole. Mida noorem on laps, seda suurem on tema pea raskuse osakaal keharaskusest ja seda suurem on järsult ettepoole viskuva pea tõttu tekkida võivate vigastuste oht. Seetõttu on alla 25 kg kaaluval lapsel turvalisem sõita seljaga sõidusuunas, kus kokkupõrke löögijõud jaotub kogu kehapinnale.
Turvalisuse seisukohast soovitab Maanteeamet sõidutada last seljaga sõidusuunas kuni neljanda eluaastani. Pole vaja karta, et lapsele ei meeldi see või tal on ebamugav. Kui last on sünnist saadik sõidutatud seljaga sõidusuunas, siis ta ei tea muud tahtagi ja peab seda loomulikuks. Kui laps tahab sõidu ajal silmsidet lapsevanemaga, siis võite kasutada spetsiaalselt selg sõidusuunas istmele mõeldud peegli, mille abil näete üksteise nägu.
Rootsi liiklusmeditsiini uurijad avastasid seljaga sõidusuunas autos istumise eelised juba 1960ndatel. Tänaseks sõidavad selg sõidusuunas turvaistmel juba pea kõik Rootsi alla neljaaastased lapsed. Tänu sellele on Rootsis madalaim laste vigastuste või surmadega lõppenud autoõnnetuste arv Euroopas.
Beebi turvaseadmed
Lapse kaitsmine autos turvaseadmetega algab juba siis, kui ta on alles ema kõhus. Ka raseduse ajal tuleb kindlasti turvavöö kinnitada. Eraldi turvavöö suunaja kasutamine pole vajalik - turvavöö ei ohusta last, kui istuda võimalikult püstises asendis ja kinnitada turvavöö alumine osa võimalikult puusavöö lähedalt (mitte üle kõhu).
Turvahäll on mõeldud kuni 10-13 kg kaaluva beebi sõidutamiseks lamavas asendis. Turvahälli võib kasutada ainult selg sõidusuunas ja see peab olema 45-kraadise nurga all. Liiga püstises asendis vajub imiku lõug rinnale ja ta võib lämbuda. Lapse turvahällist turvatooli ümber tõstmisega ei tasu kiirustada. Reeglina mahub laps turvahälli umbes 15. elukuuni. Lapse jalad võivad ulatuda üle turvahälli ääre. Turvahäll on lapsele väike, kui tema pea hakkab ulatuma üle turvahälli ääre.
Müüakse ka turvaistmeid beebisisuga, mida võib kasutada juba beebieas, kuid neid Maanteeamet siiski ei soovita, sest asendi lamamisnurk pole võrdväärne turvahälliga ja koormab seetõttu liigselt vastsündinu selga.
Väikelapse turvaseadmed
Kui laps on valmis kolima turvaistmesse, tuleb valida sobivaim. Kõige klassikalisemad ja Euroopas enim kasutusel olevad on viie punkti turvavööga turvaistmed. Neid müüakse nii selja- kui ka näoga sõidusuunas.
Teine tüüp toole on löögipadjaga turvaistmed. Löögipadja puhul ei ole lapse õlad turvavööga fikseeritud. Tänu sellele ei visku kokkupõrke korral nägu sõidusuunas istuval lapsel ei ettepoole ainult pea, vaid kogu tema ülakeha liigub vastu löögipatja, mis kaitseb lapse kaela. Löögipadi vähendab tunduvalt löögijõudu ja see jaotub võrdselt kogu lapse ülakehale. Lisaks on selline iste kergem ja paigaldamine lihtsam.
Oluline on, et valitud turvaistmel oleks pea-. ja küljetoed ning korralik polsterdus.
Suurema lapse turvaseadmed
Järgmisesse, turvavööistmesse kinnitatakse laps juba ainult auto turvavöö abil. Need on mõeldud veidi suurematele lastele - kaaluvahemikus 15-36 kilogrammi ehk umbes 4-12-aastastele. Enamasti saab neid toole nii laiusesse kui ka kõrgusesse vastavalt lapse kaalule muuta.
Tihti saab viie punkti turvarihmaga toolil või löökpadjaga toolil väikelapsesisu eemaldada ja see kasvab koos lapsega turvavööistmeks.
Selline turvavööiste on kordades turvalisem kui istmekõrgendused, mis ei paku lapse peale ega kaelale kokkupõrke korral tuge. Kuigi vanema, ECE R44/04 standardi järgi võib last sõidutada istmekõrgendusel alates kaalus 15 kilogrammi, ei soovita Maanteeamet seda teha. Istmekõrgendus on lapsele kõige vähem turvaline turvaseade. Turvavööiste on ka mugavam ning vanemad ei pea muretsema, et vöö lapse kaela soonib.
Turvaseadmeid peab kasutama seni, kuni lapse pikkus võimaldab ta autosse kinnitada auto turvavööga nii, et diagonaalrihm jookseb üle lapse rangluu, mitte kaela või õlanuki, ja horisontaalrihm üle lapse puusade, mitte üle kõhu.
Auto turvavöö, turvaseadme turvarihmad ja löögipadi peavad jooksma võimalikult lapse keha lähedalt. Selleks tuleb paksud talveriided seljast ära või eest lahti võtta, et need ei jääks lapse keha ja turvavöö vahele.
Kui kaua sõitis Sinu laps autos selg sõidusuunas?
