Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmed näitavad, et eelmise aasta jooksul haigestus Euroopas leetritesse 82 596 inimest, ligi kaks kolmandikku neist vajas haiglaravi ja 72 inimest suri. Võrreldes 2017. aastaga haigusjuhtide arv kolmekordistus, vahendab ERR.
Eestis on 2019. aastal leetritesse haigestunud neli inimest, kellest kolm tõid nakkuse kaasa reisilt. Lisaks nakatusid 2018. aasta lõpus leetritesse Tais käinud vaktsineerimata ema ja laps. Enne seda nakatus 2018. aastal Saaremaal kaheksa inimest.
Tasub märkida, et haiguspuhangute ajal moodustavad täielikult vaktsineerimata inimesed kõigist nakatunutest umbes 83 protsenti.
Selleks, et nakkushaigused laiemate puhangutena ei leviks, peab vähemalt 95 protsenti inimestest olema vaktsineeritud. Selline tase kaitseb ka neid, kellele on vaktsineerimine vastunäidustatud või kellel teatud põhjustel immuunsust ei kujune.
Eestis vaktsineeritakse lapsi MMR-vaktsiiniga üheaastasena ja 13-aastasena. Kui vaktsiin on lapsele mingil põhjusel tegemata jäänud, tuleks see ära teha esimesel võimalusel.
Täiskasvanutest peaksid end uuesti vaktsineerima need, kes on varasemas elus vaktsineeritud ainult ühe doosiga või kes said kaitsesüsti ajavahemikus 1980-1992. Eriti tähtis on see juhul, kui inimene reisib palju, tema peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi, alla üheaastaseid lapsi või rasedaid või töö korral raviasutuses.
(Foto: Freepik)
