Levinuim lämbumisohu põhjus Eesti lastel on hingamisteedesse sattunud võõrkehad. Ettevaatlik tuleks aga olla ka kõige muu lämmatava suhtes - näiteks ei tohi väikeste laste käeulatusse juhtuda kilekotte.
Lastel, eriti beebidel ning väikelastel on vastupandamatu tung toppida suhu kõike, mis võimalik. Kui suhu sattunud võõrkeha on piisavalt väike, võib laps selle endale kurku tõmmata.
Kuidas õnnetust ennetada?
Beebide ja parem, kui ka väikelaste käeulatusest tuleks eemal hoida kõik esemed, mis on piisavalt väikesed, et minna lapsele kurku. Viinamarjad ja kirsstomatid tuleks enne lapsele andmist poolitada.
Kilekotte ei tohi hoiustada laste käeulatuses. Lastele võib tunduda naljakas mäng panna kilekott näiteks pähe, kuid kotti takerdudes lämbub laps hapnikuta keskkonnas väga kiirelt.
Mida teha, kui õnnetus on juhtunud?
Erakorralise meditsiini valdkonna töötaja Maarja Mölder annab Emmede Klubi liikmetele ja lugejatele taaskord nõu.
"Kui inimene tõmbab midagi kurku, on reaktsioon sellele tavaliselt tugev köhahoog," märgib Mölder. Seepärast võiks esimeseks proovida last julgustada eset välja köhima.
Esimene abinõu on ka vaadata, kas võõrkeha on suus näha - kas vanem saaks selle kätega eemaldada.
Kuid mida teha, kui võõrkeha ei ole näha ja laps ei saa seda välja köhida? Esmalt helista kohe kiirabisse. Samal ajal anna lapsele esmaabi. Selgitame Dr Anne Deani raamatust "Rasedus" pärit illustratsioonide abil.*
Beebi tuleb asetada kõhuli pea allapoole täiskasvanu käsivarrele, mis toetab täiskasvanu reiele. Lapse pea peab jääma üle täiskasvanu põlve. Pea peab olema madalamal, kui pepu. Teise käega tuleb lüüa lapsele viis eraldiseisvat, tugevat lööki seljale abaluude vahele.
Kui sellest ei ole abi, tuleb laps käel keerata selili ja suruda kahe-kolme sõrmega tugevalt ja järsult tema rinnakuluu keskele 1-2 cm sügavusele, nagu näitab järgnev illustratsioon:
Nende kahe võtte vaheldumist tuleb jätakata kuni võõrkeha on väljas või kuni laps kaotab teadvuse.
Suurem kui üheaastane laps tuleb panna kõhuli lamama üle täiskasvanu süle või lasta tal ettepoole kummardada. Pea peab olema madalal, et seljale lüües liiguks võõrkeha tagasi suu poole, mitte sügavamale hingamisteedesse. Seejärel tuleb sarnaselt imikuga lüüa tugevaid, eraldiseisvaid lööke lapse abaluude vahele.
Kui laps kaotab teadvuse, peab ilmtingimata olema kutsutud kiirabi. Võid teadvusetul lapsel veelkord püüda võõrkeha lapse suust kätega eemaldada. Kui laps ei hinga, tuleb alustada kunstlikku suust suhu hingamist. Kui lapse pulss kaob, tuleb alustada ka südamemassaažiga.
Kordame üle ka põletushaavade artiklis juba lahtiräägitud elustamise põhitõed. Lapse elustamine ehk kunstlik (suust suhu) hingamine ja südamemassaaži tegemine käib põhimõtteliselt samamoodi, nagu täiskasvanu elustamine: vaheldades 30 surumist rindkere keskele ja kaks suust suhu õhu puhumist. Kui inimene ei hinga, aga süda lööb, piisab hingamisest. Kui süda ei löö, on esmatähtis just südamemassaaž. Imiku pulssi saab katsuda õlavarre siseküljelt.
Laps peab lamama kõval pinnasel maas, pea veidi taha kallutatud (väiksema lapse puhul väga vähesel määral).
Kui täiskasvanu rindkerele tuleb suruda üsna tugevasti ja kahe sirge käega, siis väikelapse rindkerele piisab ühe käe survest ja imiku puhul koguni paarist sõrmest. Imiku puhul tuleb suruda 1-2 cm sügavusele.
Päris pisikese lapse puhul võiks suust suhu hingamise korral oma suuga katta nii lapse suu kui ka nina. Õhku tuleb puhuda tagasihoidlikult, sest lapse kopsud on väikesed. Samas peab rindkere siiski tõusma. Tutvu lapse elustamise eripäradega lähemalt siin: http://tthkkesmaabi.weebly.com/laste-eripaumlra-elustamisel.html
Oleks tore, kui kõik inimesed oleksid elu jooksul läbinud esmaabikoolituse. Paraku see nii ei ole. Kui esmaabikoolitusel osalemine pole võimalik, on abi ka asjakohastest, lapse elustamist õpetavatest YouTube videotest. Maarja Mölder soovitab vaadata järgmiseid videosid:
Lapse elustamine: https://www.youtube.com/watch?v=FA0jkRM07_E
Imiku elustamine: https://www.youtube.com/watch?v=hOtvVIB8ULo#t=33
Kuidas aidata muul põhjusel, näiteks kilekotti kinni jäänud lämbuvat last?
Esmalt eemalda kiirelt ese, mis last lämmatab. Kui laps on teadvusel, saab nüüd hingata ja tema nahk läheb vaikselt vähem siniseks, siis on kõik hästi. Kui laps ei ole teadvusel, tuleb kutsuda kiirabi. Kui ta ka ei hinga või puudub pulss, alustada eelnevalt kirjeldatud meetodeil elustamisega.
Ning lõpetuseks jällegi - kel esmaabi andmise vastu rohkem huvi, soovitab Mölder tutvuda ka järgnevate õppematerjalidega, mida on kasutatud ka selle artikli jaoks nõu andmisel: http://tthkkesmaabi.weebly.com/.
(Illustratsioonid: Repro. Dean, A. (2012). "Rasedus". Pegasus. Lk 371)
Postitus on osa Emmede Klubi sellenädalasest artiklite sarjast "Ohud ja laste turvalisus kodus", mille jooksul tutvustame nelja levinud õnnetust, mis lastega turvaliste koduseinte vahel juhtuda võivad, jagame kogemusi juhtunud õnnetustest ja kodu turvalisemaks muutmisest ning uurime millised on vanematele seadusega pandud kohustused laste turvalisuse tagamisel.
Aitäh teile kõigile positiivse tagasiside eest - minu eesmärk oligi kogu vajalik info ühte artiklisse koguda, mis jääks Emmede Klubi lehele kauaks-kauaks üles ja tuleks Google otsinguga ilusti üles, et emad, ka ma ise, seda üha uuesti üle lugeda saaksid - siis ehk oleme raskes olukorras šokiseisundi asemel tegutsemisvalmis 😀
Väga hea postitus! Kõik oluline ja vajalik info ühes kohas. Suured tänud! Nüüd ma oskan käituda ja ei karda midagi 😀
Väga kasulik informatsioon. Tihti unustame õnnetuse käigus ära kõige lihtsamad abiks olevad võtted . Antud postitus aitab kõike korrata 😀
Väga meeldiv, et selline hea info siin nüüd olemas on