Lameda pea sündroom ehk plagiosefaalia on seisund, kus beebi pea omandab liigest ühes ja samas asendis lamamisest silmaga nähtvalt lameda või loperguse kuju. Vahel võivad aga plagiosefaaliat põhjustada ka terviseprobleemid, mida lamamisasend ei mõjuta.
Beebid magavad selili, mängivad oma mängukaare all selili ja sõidavad vankris selili - see kõik kokku annab päris palju aega ühes asendis. Pidev ühes asendis olemine pole kasulik ühelegi inimesele, nii ka beebidele. Pisike beebi aga ise oma asendit kuigi palju muuta ei saa. Seepärast on tähtis, et vanemad tegeleksid oma beebiga mitmekülgselt. Iga beebi vajab palju ema-isa süles või rinnal veedetud aega, mänguaega põrandal nii selili kui ka kõhutades. Kasulikud on ka beebimassaaž, võimlemine, ujutamine.
Räägitakse, et lameda pea sündroom oli omal ajal väga levinud mõningate Ida-Euroopa riikide lastekodubeebide seas, sest nendega tegeleti vähe – beebid lamasid enamiku ööpäevast selili voodites. Kurvaks näiteks on Ceaușescu aegse Rumeenia (1965–1989) lastekodud. Seesuguste näidete tõttu on levinud ka arvamus, et lamedam kukal viitab halvale vanemlikule hoolitsusele. See ei pruugi nii olla!
Lameda pea sündroomi teke oleneb ka muudest teguritest, näiteks beebi asendist emakas. Seetõttu võivad peakuju muutused mõnedel beebidel tekkida oluliselt hõlpsamalt kui teistel. Beebidel on levinud erinevad lihastoonused, mis võivad panna beebi eelistama ühte konkreetset külge või asendit. Samuti on plagiosefaalia sümptomiks mõningatele muudele terviseprobleemidele, mida vanemlik hool ei mõjuta – näiteks kraniosünostoos. Seetõttu on oluline, et kui beebi peakuju teeb muret, siis ära häbene, vaid räägi sellest kindlasti pere- või lastearstile.
Liigsest ühes asendis viibimisest tingitud lameda pea sündroom paraneb küll enamikel juhtudel iseenesest, aga mõned pered vajavad spetsialistide abi. Kui beebi õpib liikuma (pöörama, seejärel ka roomama ja käputama), saab ta juba paremini ise oma asendit reguleerida ning peatselt ei püsi su pisike enam pudeliski paigal!
