Terviseamet, kes on viimasel ajal võtnud tõsisemalt ette ristisõja kõikvõimalike isehakanud meditsiininõu andjate vastu, hoiatab sel korral sotsiaalmeedias homöopaadina kuulsust kogunud Merle Martinsoni valenõuannete eest vastsündinutele K-vitamiini andmise kohta. Soovitus jätta vastsündinule K-vitamiin manustamata võib viia tõsiste neuroloogiliste kahjustuste või surmani.
Miks manustatakse vastsündinutele K-vitamiini?
K-vitamiin on inimestele eluks vajalik mikrotoitaine, mille puudus võib põhjustada eluohtlikke verejooksusid – sealhulgas ajuverevalumeid ja ajuverejookse.
K-vitamiinil on kaks vormi: vitameer K₁ ehk füllokinoon, mille allikaks on söök, ja vitameer K₂ ehk menakinoon, mida toodavad soole bakterid.
Kuna platsenta kaudu see vitamiin päris hästi looteni ei jõua, siis sünnivad kõik vastsündinud K-vitamiini tagavaruta. Beebid ei saa ka toidust piisavalt K-vitamiini, sest rinnapiima K-vitamiinisisaldus on (1–4 μg/l), et kuid vastsündinu K-vitamiini vajadus on 2–2,5 μg/kg päevas. Paraku pole beebidel sünnihetkel veel ka soolebaktereid, mis piisavas koguses K-vitamiini toodaks. Seetõttu esinev vastsündinutel K-vitamiini defitsiiti 81 korda sagedamini kui täiskasvanutel.
Seetõttu tehakse sünnitusmajas kõigile vastsündinutele K-vitamiini defitsiidi ja ohtlike verejooksude ennetamiseks profülaktiline K-vitamiini süst.
Milliseid terviseprobleeme põhjustab K-vitamiini defitsiit vastsündinutel?
Seda haigust nimetatakse K-vitamiini defitsiidist põhjustatud hemorraagiaks ehk KVDH-ks. Sellel on kolm vormi.
Varane KVDH esineb esimesel elupäeval 6–12%-l nendel vastsündinutel, kelle ema on raseduse ajal tarvitanud K-vitamiini metabolismi mõjutavaid ravimeid (varfariin, antikonvulsant fenütoiin, tuberkuloosivastased ravimid: rifampitsiin, isoniasiid) ja kes pole saanud K-vitamiini profülaktikat.
Klassikaline KVDH avaldub enamasti esimesel elunädalal, on tavapärasemalt vastsündinutel, kelle seisund sünni järel on häiritud ning kellel on toitmisraskused. Kliiniliselt avaldub see seedetrakti verejooksuna, harvem ajuverevalumitena. Esinemissagedus kirjanduse andmetel on 0,25–1,5% kõigi vastsündinute kohta ja kuni 0–0,44% eelnevalt tervete vastsündinute kohta.
Hiline KVDH kujuneb esimestel elukuudel: pärast 8. elupäeva kuni 6. elukuuni, kõige sagedamini 4.–8. elunädalal, harva pärast 12. elunädalat. Hiline KVDH on raske haigus, mis ohustab eeskätt rinnapiimatoidul olevaid imikuid, kes pole saanud adekvaatset K-vitamiini profülaktikat. Intrakraniaalne hemorraagia esineb selle vormi puhul 30–63%-l juhtudest. Tihti eelnevad ajuhemorraagiale nn ohusümptomid: hematoomid nahal, seedetrakti verejooks, ninaverejooks, naba veritsus, hüübimatus kirurgiliste protseduuride (nt circumcisio) ja lihasesiseste süstide järel. Umbes pooltel nendest imikutest esineb maksahaigus või mõni malabsorptsiooni sündroom. Suremus hilise KVDH korral on 15–30% ja 40%-l ellujäänutel on jäävad neuroloogilised kahjustused.
Millest koosneb vastsündinute K-vitamiini süst?
K-vitamiini defitsiidi ja sellest tingitud hemorraagia ennetamiseks kasutatakse saavad vastsündinud sünnitusmajas süsti K-vitamiini sünteetilist varianti fütomenadiooni. Sõna „sünteetiline“ ei tähenda automaatselt, et see oleks inimese tervisele kuidagi ohtlik - maailmas on palju nii inimestele ohtlikke sünteetilisi kui ka inimestele ohtlikke looduslikke aineid, samuti on ka täiesti ohutute ainete seas nii sünteetilisi kui ka looduslikke. K-vitamiini manustamist fütomenadioonina on korduvalt ja süstemaatiliselt uuritud ning sellel ei ole leitud märkimisväärseid kõrvaltoimeid ega ohte.
Eestis on vastsündinute ja imikute veritsuse ennetamiseks ja raviks kasutusel fütomenadioon 2 mg/0,2 ml. Ravimpreparaadis on fütomenadioonile lisaks abiained: glükohoolhape, letsitiin, naatriumhüdroksiid, soolhape ja vesi. Kõik abiained täidavad olulisi tehnoloogilisi funktsioone. Need ained on valitud nii, et need oleksid ohutud ka kõige tundlikumatele patsientidele, sealhulgas vastsündinutele. Kasutatavad kogused on väga väikesed ning ei avalda kahjulikku mõju lapse tervisele. Ravimite koostisained läbivad range kontrolli ning vastavad ohutuse ja efektiivsuse osas rahvusvahelistele standarditele.
Kas K-vitamiini defitsiiti ennetaks nabanööri hilisem läbilõikamine või vereanalüüs?
Lisaks lükkab Terviseamet ümber järgmised Merle Martinsoni levitatavad valeväited:
- Väide: Nabanööri lõikamisega viivitamine parandab rauavarusid ja toetab närvisüsteemi arengut. Tegelikkus: Raud ei ole K-vitamiin. Kuigi 1–3 minutiline viivitus nabanööri lõikamisel suurendab hemoglobiinitaset 10–20% võrra, ei tähenda see, et K-vitamiini profülaktikat poleks vaja. Haigusjuhtumite analüüs näitab, et ka parima sünnituskäitumise korral (viivitatud nabanööri lõikamine, rinnaga toitmine) võib K-vitamiini puudus põhjustada eluohtlikke verejookse ja tüsistusi. Seega ei aita nabanööri lõikamisega viivitamine ära hoida K-vitamiini defitsiidist tulenevaid tervisehädasid ning K-vitamiini manustamist ei saa sellega asendada.
- Väide: Enne K-vitamiini manustamist tuleks teha vereanalüüs, kas seda on vaja või mitte. Tegelikkus: Sünnitusmajas tehtud analüüsid ei ennustaks K-vitamiini taset mitu nädalat hiljem. Hiline K-vitamiini defitsiit avaldub 2–12 nädala vanustel lastel, kusjuures 50% juhtudest esineb ajuverejookse.
Ka täiesti terve ja loomulikul viisil sündinud laps võib saada hemorraagia
Terviseamet jagab ka hoiatavat juhtumit, kust just seesugustel valeväidete tõttu tegi ema otsuse lapse K-vitamiini manustamisest hoiduda ning beebil tekkis ajuverejooks. Tegemist on tähtaegselt sündinud poisslapsega, kelle vanemad olid terved ning beebi sai Apgari hindeks 9/9. Lapse sünnikaal oli 3258 grammi ja pikkus 51 cm. Tema seisund sünnitusmajas oli rahuldav ning ta lubati koju juba 7. elutunnil. Ema keeldus lapse kaitsesüstidest (tuberkuloos, B-hepatiit) ja K-vitamiinist.
Esimene elukuu möödus lapsel normaalselt, kõrvalekaldeid ei esinenud. Ta oli rinnapiimatoidul ja kaalus viiendal elunädalal 4200 g. Kui laps oli 1 kuu ja 5 päeva vanune, tekkis parema küünarvarre piirkonda hematoom. Järgmisel päeval lisandus ninaveritsus. Sama päeva lõunast hakkas laps oksendama ja oli loium kui tavaliselt.
Kaks päeva hiljem jõudis laps Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonda, sest oksendamine jätkus ning ka loidus süvenes. Periooditi oli laps ülierutatud, lihastoonus tõusis, kõõlus- ja periostaalrefleksid elavnesid ning esines vaatehalvatus paremale. Patsiendil avastati aju-uuringutel (KT ja MRT) mitu erinevat ajuverejooksu ning tal esinesid verehüübimise häired.
Lapsel diagnoositi K-vitamiini defitsiidist tingitud hemorraagia ehk KVDH ehk vastsündinud hiline hermorraagiline tõbi. 15-30% selle diagnoosiga lastest sureb, ellujäänutest 40% on aga jäädavad neuroloogilised kahjustused.
Vaata lisaks:
Prophylactic vitamin K for vitamin K deficiency bleeding of the newborn
