Blogija Rachel Farrell tähistas hiljuti oma esimese lapse esimest sünnipäeva. Selline igale naisele äärmiselt oluline sündmus paneb muidugi esimese emana elatud aasta kogemustele tagasi mõtlema ja õppetunde otsima. Rachel otsustas oma kogemused ja õppetunnid paberile panna sünnituse-eelsele iseendale kirjutatud kirja vormis.
Su keha muutub. Sa oled peaaegu kümme kuud järjest enda sees inimest kasvatanud, misjärel selle inimese tillukeses avausest välja pressinud. Või on ta lihtsalt läbi kõhu välja lõigatud. Nii et anna endale armu - muidugi ei näe sa kohe ega võib-olla enam mitte kunagi endine välja. Sellest pole absoluutselt midagi halba.
Küsi abi. Laste kasvatamine on n-ö terve küla töö. Sa ei ole üksi ja sa ei pea olema üksi - palu oma mehelt, sõpradelt, vanematelt, õdedelt-vendadelt, arstidelt jms nii palju abi kui vähegi vajad.
Suhe partneriga muutub. Ilmselt tunned sa alguses, et partner teeb kõike valesti. Sina teed kõike ja tema ei tee mitte midagi. Sa oled kade, et tema saab magada. Et temal ei ole tisse. Kohtinguõhtud jäävad harvaks ja seksuaalelu esialgu üldse ära. Kuid vastutasuks avastate te üksteise vastu senitundmatu austuse. Te armute üksteisesse hoopis uuel viisil, te õpite üksteist hindama hoopis teistmoodi.
Katsu une/unetuse peale vähem mõelda. Arvesta sellega, et oled mõnda aega täiesti uskumatult väsinud. Ei ole mõtet end hulluks ajada arutledes millal beebi ometi terve öö magama hakkab. Lihtsalt tea, et sa elad selle üle ja ükskord on parem.
Lõpeta Googeldamine. Internet on su parim sõber ja suurim vaenlane. Googeldades ajad end lihtsalt hulluks. Parem helista arstile, oma emale või sõbrannale ja usalda nende nõu.
Ära loe traagilisi lugusid kurbadest elusaatustest. Saadeks lapsevanemaks, muutub elu kohe ka hirmuäratavamaks ja hapramaks. Kurbadele stsenaariumitele mõtlemine ei aita kaasa, vaid teeb olukorra hullemaks. Keskendu parem kõigele rõõmsale siin maailmas.
Tee asju nii, nagu need sinu jaoks toimivad. Ükskõik, et kõik teised soovitavad teha kindlasti naa. Loeb ainult see, et sinu pere elu toimiks hästi.
Rinnapiim ei ole kuld. Imetamine ja rinnapiim on tähtsad ja kasulikud, kuid siiski mitte ainuvõimalik viis last toita. Seega anna lapse toitmisel oma parim, kuid ära ülista rinnapiima üle võlli ega tunne end läbikukkunud emana, kui imetamine ei õnnestu.
Ära ole enda suhtes nii karm. Ära kritiseeri oma valeks osutunud valikut luti osas või auru välja laskmiseks sõbrannadega välja minemist. Kui sa oled teinud valiku lapsele parimat soovides, siis sa oledki imeline ema.
Ära võrdle oma beebit teiste lastega. Iga inimene on erinev.
Võta enda jaoks aega. Käi aeg-ajalt sõbrannadega lõunal või taaskohtu töökaaslastega. Miks mitte minna maniküüri.
Vanemapuhkusel olles puhkamine on okei! See on okei, kui sa terve päeva "mitte midagi ei tee". See on okei, kui sa terve päeva lapsega teda imetades voodis vedeled, see on okei, kui taustaks mõne sarja mängima paned. Sa ei pea last võimalikult kiiresti "õige" päevakavaga harjutama, sa ei pea igast puhkusepäevast "viimast võtma", sa ei pea võrdlema end emadega, kes juba vastsündinu kõrvalt maailma päästavad.
Kõik läheb mööda. Iga kord, kui satud emaduse teel kokku mõne raskusega, tundub see nagu lõputu õudus. Kuid ei ole. Unetus, gaasivalud, imetamisvalu - kõik möödub kord.
Sa oled nüüd teistsugune inimene. Hetkest, kui vaatad maailma läbi ema silmade, vaatad sa maailma teistmoodi. Tagasiteed ei ole. Sa igatsed pikalt aega omaette olemiseks, aga kui see aeg kätte jõuab, siis igatsed oma beebit. Sind üllatavad asjad, mis sulle nüüd järsku korda lähevad - nagu toidu suhkrusisaldus või talveriiete niiskuskindlus.
Sa oled piisavalt hea. Ära võrdle end teiste emadega. Eriti nende Instagrami-emadega, kelle alati puhtad ja imearmsalt riietatud beebid saavad rinnast korraga ilma probleemideta 700 milliliitrit piima kätte, nagu oleks see kõik maailma lihtsaim ülesanne.
Ning mis kõige tähtsam: sa avastad, et oled nii armastust täis, et ei tea, mida selle ülevoolava armastusega peale hakata!
(Allikas: Huffington Post)
Kas ja millised Sinu mõtted ja tunded emaks saamisest kattuvad Racheli omadega?
